Lõuna-Siber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukaid
P →‎top: Unicodifying
 
1. rida:
'''Lõuna-Siber''' (vene keeles Южная Сибирь) on [[piirkond]] [[Venemaa]]l, [[Siber]]i lõunaosa. See on mägine ala, mille ulatus [[Lääne-Siberi lauskmaa]]st kuni [[Zeja-Bureja madalik]]uni on üle 3000 km. Selle laius on 200–800 km. Lõunapiiriks arvatakse Venemaa riigipiir [[Kasahstan]]i, [[Mongoolia]] ja [[Hiina]]ga.
 
Lõuna-Siberis vahelduvad mäeahelikud ja mägedevahelised nõod. Selles piirkonnas paiknevad [[Vitimi kiltmaa]], [[Aldani mägismaa]], [[Altai]], [[Ida-Sajaan|Ida-]] ja [[Lääne-Sajaan]], [[Kuznetski Alatau]], [[Salair]], [[Stanovoi mäestik]], [[Jablonovõi ahelik]]. Piirkond on väga seismiline.
 
Lõuna-Siberis on [[mandriline paraskliima]]. Talv on külm (&minus;32 °С, nõgudes &minus;48 °С). Suvi on soe (+16 °С, nõgudes kuni +24 °С). Aastane sademete hulk väheneb läänest itta 600–400 mm. Suurimad jõed on [[Jenissei]], [[Angara]], [[Arguni jõgi|Argun]], [[Bija]], [[Katun]], [[Ob]], [[Selenga]], [[Šilka jõgi|Šilka]] ja [[Tomi jõgi|Tom]]. Suurimad järved on [[Baikal]]<nowiki/>i ja [[Teletsi järv]] ning [[Bratski veehoidla|Bratski]] ja [[Krasnojarski veehoidla]].
 
Umbes 3/4 Lõuna-Siberi territooriumist hõlmavad mäetaiga lehise- ja tumeokasmetsad. Kõrgustel üle 2000–2500 m on mäetundra. Lõunanõlvadel ja nõgude põhjas on rohtla. Loomastikus esineb Siberi taiga ja Kesk-Aasia poolkõrbete liikide esindajad.