Leonhard Lapin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Eesti Kunstnike Liidu liige ([[1977]]), Eesti Arhitektide Liidu liige ([[1982]]). Luuletusi avaldanud [[Albert Trapeež]]i pseudonüümi all.
Esmakordselt Eestis on Lapini poolt tehtud ka esimene budistliku kloostri projekt.Tellijaks oli nöukogude ajal 1984. aastal [[Eestimaa Budistlik Vennaskond]] , kellega Leonhard isiklikult suhtles aktiivselt. Ta on olnud aktiivne budismi huviline juba [[ERKI]] aegadest.Lapini konsteptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks, Kirjutanud ka raamatu tühjuse ehk [[sunjatha]] teemal " TÜHJUS VOID "
Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad esiletõstmist Ljubljana (1973) ja Tokio (1974) graafikabiennaalide preemiad, samuti Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1987), Kristjan Raua preemia (1989) ja Eesti Kultuuripreemia (1997).
 
===Tunnustused===