Kliment Vorošilov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Kaheksa Lenini ordeni kavalerid; lisatud Kategooria:Lenini ordeni kavalerid |
P Unicodifying |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}[[File:Kliment Voroshilov.jpg|
'''Kliment Vorošilov''' (''Ворошилов Климент Ефремович''; [[4. veebruar]] [[1881]] [[Jekaterinoslavi kubermang]] [[Venemaa keisririik]] – [[2. detsember]] [[1969]] [[Moskva]] [[NSV Liit]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane ([[Nõukogude Liidu marssal]], [[1935]]), kahekordne [[Nõukogude Liidu kangelane]] ([[1956]], [[1968]]).
==Noorus ja poliitilise tegevuse algus==
Kliment Vorošilov alustas iseseisvat elu [[Jekaterinoslavi kubermang]]u [[kaevandus]]tes töölisena, osales [[1905. aasta revolutsioon
Pärast naasmist Venemaale vahistati Kliment Vorošilov poliitilise tegevuse eest ning saadeti asumisele [[Arhangelski kubermang]]
[[1912]]. aastal vabanes ta järjekordselt asumiselt ja kolis [[Tsaritsõn]]isse. Seal töötas ta relvatehases kuni 1914. aastani, mil algas [[Esimene maailmasõda]]. Siis kolis ta perega Petrogradi lähistele ja asus tööle erarelvatehasesse.
==1917. aasta revolutsioonides ja Venemaa kodusõjas==
[[1917]]. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i oli Kliment Vorošilov [[Petrograd]]i komissar ja [[Petrogradi Nõukogu]] saadik. Seejärel suunas VSDT(b)P ta agitatsioonitööle oma kodupiirkonda [[Lugansk]]isse, kus ta tegutses kuni [[oktoobrirevolutsioon]]ini.
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]]s, juunist 1918, oli Vorošilov koos [[Jossif Stalin]]iga Lõuna-Venemaal [[Tsaritsõni rinne|Tsaritsõni rinde]] Sõjarevolutsiooninõukogus, kus nad, kõrvaldades sõjalistest juhtimisest kaasatud sõjaväespetsialistid ja rinde juhataja endise [[kindralleitnant|kindralleitnand]]i [[Andrei Snesarev|Andrei Jevgenevitš Snesarevi]]<ref>[http://www.solovki.ca/camp_20/officers.php Генерала сослал в Соловки лично Сталин ]</ref>, viisid läbi 10.–[[15. august]]il [[1918]] ebaõnnestunud ja ettevalmistamata pealetungi.
Stalin ja Vorošilov ei allunud koos neid toetavate [[Tsaritsõn]]i rinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetega [[Lev Trotski]]le ning ignoreerisid Nõukogude Vabariigi relvajõudude [[Punaarmee]] juhtorgani [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] korraldusi ning kasutasid oma õigusi kui sõjaväe poliitilist kontrolli teostava Sõjarevolutsiooninõukogu liikmed. Vorošilovi, Stalini ja nende toetajate tegevuse kohta (mis seisnes partei- ja sõjalise juhtkonna korralduste eiramises ja iseotsustamises) oli kasutusel termin ([[vene keel]]es ''партизанщина''). Pärast ebaõnnestunud pealetungi süüdistasid Vorošilov ja SRK liikmed rinde staabis töötanud sõjaväespetsialiste reetmises – lasid nad [[tšekaa]] [[Eriosakond|eriosakonnal]] vahistada ja hukata.
Sõjalise läbikukkumise ja Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule mitteallumise eest kõrvaldati Vorošilov [[VK(b)P KK]] otsusega Tsaritsõni rinde SRK liikme kohalt ja määrati 10. armee juhatajaks, kuid detsembris 1918 hoopis kõrvaldati sõjavägede juhtimiselt ning määrati [[Ukraina]] Tööliste ja Talupoegade Valitsuse käsutusse, kus ta määrati Ukraina siseasjade rahvakomissari ülesandeid täitma. Kuid kuna ilma sõjalise hariduseta Vorošilov jätkas kommunistliku partei keskkomitee vastase idee propageerimist, mille kohaselt Punaarmee peaks tegutsema ilma endiste keisriarmee professionaalsetest sõjaväelastest sõjaväespetsialistideta, siis andis [[VK(b)P KK]] korralduse [[Ukraina K(b)P]] KK 1. sekretärile [[Christian Rakovsky]]le kõrvaldada Vorošilov igasugusest sõjaväelisest juhtimisest.
Ehkki Kliment Vorošilov ei olnud kunagi teeninud sõjaväes ja tal puudus sõjaväeline haridus, määrati ta aastatel [[1925]]–[[1934]] NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ning NSV Liidu Sõja- ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi rahvakomissariks;
[[File:5marshals 01.jpg|
Kliment Vorošilov oli aastatel [[1934]]–[[1940]] NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja [[1941]]–[[1945]] Riikliku Kaitsekomitee liige; Kõrgema Ülemjuhataja Staabi liige ja Leningradi rinde juhataja ning partisaniliikumise juhataja.
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli ta aastatel [[1945]]–1947 [[Liitlasvägede kontrollkomisjon]]i esimees [[Ungari]]s ning [[1946]]–1953 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja ja [[1953]]. aasta märtsist kuni [[1960]]. aasta maini [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimees.
{{algus}}
| |||