Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märt Põder (arutelu | kaastöö) |
P Unicodifying, removed: <nowiki>, </nowiki> |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
[[Pilt:03-05-2014 - Graffiti below a railway bridge - Frankfurt Main - Germany - 02.jpg|pisi|Grafiti Saksamaal [[Frankfurt|Frankfurd]]is
[[Pilt:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg|pisi|Grafitikunstnike seas on levinud logode modifitseerimine ja remiksimine. [[Tartu]] kui jalgrattalinna teemaline grafiti [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsillal]] jätkab [[New York|New Yorgi]] logo "[[I Love NY]]" ainetel loodud logode traditsioone
'''Grafiti''' ehk '''grafiito''' (asjaarmastajad on tegevuse kohta pakkunud ka sõna ''kriipamine'') on [[pilt]]ide või [[tekst]]ide kujutamine seintel või muudel pindadel, tavaliselt avalikus ruumis. Enamasti tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka [[vandalism]]iks.
Grafititeos on '''grafiito''' ehk '''grafiti'''.
9. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|left|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva [[seinamaal|seina]]- või [[monumentaalmaal]]i ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti, millel on kiri "See ei ole diip", viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus". Tallinna vanalinn, suvi 2011
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid oli [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
24. rida:
==Grafiti Eestis==
[[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Kannahabe ja nõiakütt" [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna]] hoone juures [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastas
[[Fail:Prtkr.kadrinakeskkool.2016.jpg|pisi|Grafiti [[Kadrina Keskkool|Kadrina keskkool]]
{{Vaata| Grafiti Eestis}}
|