Forex: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 235 baiti ,  1 aasta eest
P
Unicodifying
P (Unicodifying)
{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=aprill}}
'''''Forex''''' (ingl ''Foreign Exchange Market'', FX) on rahvusvaheline pankadevaheline [[valuuta|valuutavahetuse]]vahetuse turg, mida kutsutakse sageli sularahaturuks (ingl ''cash market'' või ''spot interbank market''). ''Forex-''turg toimib kõikjal, kus vahetatakse üht valuutat teise vastu, näiteks puhkuse ajal oma koduriigi sularaha külastatava riigi valuuta vastu vahetades. Iga maailma inimese kohta tuleb päevas umbes 200 [[USA dollar|USA dollari]]i väärtuses turukäivet. Tegelikust, majandustegevusest tulenevast rahavahetamise vajadusest on levinumgi valuutavahetamine kasumi teenimise eesmärgil. <ref name="r1"/>
 
Valuutaturul ei kaubelda mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. Valuutat vahetatakse investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, [[keskpank|keskpankade]]ade ning kommertspankade kaudu. Turul on ka eraisikutest [[investor|investorid]]id ja kauplejad, kes on sinna pääsenud maaklerfirmade kaudu. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teevad suured ja mõjukad pangad, neid kutsutakse turutegijateks (ingl ''market-makers''). <ref name="r1"/> Eraisikute kaudu tehakse turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.
 
''Forex'' on käibemahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav finantsturg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 [[miljard|miljardit]]it dollarit, 1987. aastaks oli see kasvanud 600 miljardini. 1998. aastal ulatus esmakordselt 1 [[triljon|triljoni]]i USA dollarini. Tänapäeval on päevakäive umbes 4 kuni 4,5 triljonit dollarit. Võrdluseks on USA [[võlakiri|võlakirjaturu]] päevakäive ligikaudu 800 miljardit dollarit ning [[aktsia|aktsiaturul]]turul kõigest 100 miljardit dollarit. Seega ületab ''forex''-turu päevakäive umbes 5 korda kõigi teiste finantsturgude kogukäivet. <ref name="r1"/>
 
''Forex''-turg on maailma kõige dünaamilisem ja [[likviidsus|likviidsem]] turg, mis on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest. <ref name="r1"/>
 
==''Forex''-turu põhilised valuutad==
''Forex''-turu enim kasutatavad valuutad: <ref name="r1"/>
 
*USA dollar (USD, $)
*[[euro|Euro]] (EUR, €)
*[[jeen|Jaapani jeen]] (JPY, ¥)
*[[naelsterling|Naelsterling]] (GBP, ₤)
*[[Šveitsi frank|Šveitsi frank]] (CHF, SFr)
 
==''Forex''-turu peamised osalised==
''Forex-''turu suurimad osalised ja mõjutajad: <ref name="r1"/>
 
*Keskpangad
*[[föderaalreservi süsteem|USA föderaalreservi süsteem]]
*[[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpank]]
*[[Bank of England|Suurbritannia pank]]
*[[Jaapan|Jaapani]]i pank
*[[Šveits|Šveitsi]]i rahvuspank
*[[Kanada]] pank
*[[Austraalia]] reservpank
*[[Uus-Meremaa]] reservpank
*[[Investeerimisfond]]id
*[[investeerimisfond|Investeerimisfondid]]
*Kommertspangad
*Maaklerid
 
==''Forex''-turul kasumi teenimine==
''Forex-''turul kaubeldes püütakse teenida kasumit [[arbitraaž|arbitraaži]]i kasutades. See tähendab kahte korraga toimuvat tehingut (ostmine ja müümine), mille eesmärk on teenida hindade erinevuse pealt maandatud riskiga kasumit. Arbitražöör teeb panuse, et hind muutub ajas või ruumis. Arbitraaži eesmärk on saada hinnavahest kasumit ehk osta odavalt ja müüa muul ajal kallimalt, muutmata kauba omadusi. Arbitraaživõimalused tekivad tavaliselt tänu väikestele hinnaerinevustele eri turgudel või tihedalt seotud instrumentide vahel. Arbitraaživõimalus võib tekkida ka ühe aktsia piires. <ref name="r2"/>
 
==Valuutakurss==
Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta rahalist väärtust teises valuutas. Näiteks euro kurss USA dollarites võrdub vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) otseselt või kaudselt. Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks. <ref name="r3"/>
 
Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on [[SRÜ|SRÜ riikide]] valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut. <ref name="r3"/>
 
Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut: valuuta ostu- ja müügikursi väärtuse. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka ''spread''<nowiki/>'iks. <ref name="r3"/>
Oletagem, et pank teatab euro kursiks USA dollari suhtes 1,0920–1,0923 EUR/USD. See kurss tähendab, et pank ostab ühe euro 1,0920 dollari eest ning müüb 1,0923 dollari eest. Kursivahe on 0,0003 USA dollarit ehk 3 punkti. Punktiks nimetatakse valuutaturul 0,0001 ehk 1/10 000 rahaühikut, ''forex''-ringkondades tuntud kui ''pip''.
 
Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks [[Rootsi kroon|Rootsi kroonil]]il ning [[Singapuri dollar|Singapuri dollaril]]il, sest nende turg on suhteliselt väike. <ref name="r3"/>
 
==Uju- ja püsikurss==
Pärast [[Bretton Woodsi institutsioonid|Bretton Woodsi valuutasüsteemi]] lagunemist on tähtsamate valuutade kursid kujunenud valuutaturul vabalt ujuvaks. Valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb, nimetatakse ujukursiks. <ref name="r3"/>
 
Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid riike, kes on oma valuuta kursi mõne teise valuuta või riigi valuutaga sidunud. Tavaliselt on selliste riikide puhul tegu väiksema majandusega riikidega ja seda on tehtud valuuta suurema stabiilsuse tagamise eesmärgil. Valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuuta või valuutakorviga, nimetatakse püsikursiks. [[Eesti kroon|Eesti krooni]]i kurss oli fikseeritud [[Saksa mark|Saksa marga]] suhtes kursiga 8 EEK/DEM. <ref name="r3"/>
 
Valuuta ei pea olema tingimata ujukursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa valuutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses. <ref name="r3"/>
 
==Nõudmine ja pakkumine valuutaturul==
Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudlus ja saadavus valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises valuutas riigi [[rahapoliitika|rahapoliitikast]]st ja selle eesmärkidest. Ajaloos on tulnud ette kordi, kus riik on vahetevahel sunnitud nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima ka püsikurssi. <ref name="r3"/>
 
==Valuutakursside prognoosimine==
Paljudest seostest hoolimata on valuutakursi [[prognoos|prognoosimine]]imine väga keeruline protsess ja annab harva täpseid tulemusi. Valuutakursi prognoosimisel tuleb arvestada ka tulevikusündmusi. Sellest tulenevalt mõjutavad valuutakursse kõik tulevikusündmuste kohta käivad kuuldused, aga ka turul osalejate ootused, psühholoogilised tegurid jms. Väga järske kursimuutusi võivad esile kutsuda poliitilised sündmused, sõjad ja [[streik|streigid]]. Loomulikult avaldab kursile mõju ka turukujundajate käitumine. <ref name="r3"/>
 
Seetõttu tuleb arvestada, et pikaajaline trend, mille aitab leida tasakaalumudel, ei pruugi lühiajalisega kokku langeda – ka kindla tõusutrendiga valuuta võib järsult langeda. Suhteliselt rahulikul päeval võib valuutakurss kõikuda 2–3% ulatuses ning paariks kuuks tehtud valuutaprognoosid on prognoosijast olenevalt väga erinevad. <ref name="r3"/>
 
== Vaata ka ==
123 461

muudatust