Redaktsioon: 1. mai 2020, kell 11:44 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2020, kell 22:50 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Unicodifying Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} [[Pilt:Shinobue and other flutes.jpg\|~~thumb\|300px~~pisi\|Flöödid]] '''Flööt''' ([[itaalia keel~~\|itaalia keeles~~]]es ''flauto (traverso)'') on [[puupuhkpillid]]e hulka kuuluv [[soolopillid\|soolo]]- ja [[orkestripill]]. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. [[Partituur]]is noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule [[viiulivõti\|viiulivõtmes]]. [[Suur flööt]] noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on [[transponeeriv muusikainstrument\|transponeerivad muusikainstrumendid]]: 19. rida: Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid [[meloodia]]id kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas [[register (muusika)\|registris]] on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused [[flažolett~~\|flažoletthelid~~]]helid ja [[multifon]]id. Flöödi tooni kvaliteeti hinnatakse muuhulgas kahina puudumise järgi, mis mängijalt eeldab huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust. Flöödi üks huvitavamalt kõlavaid mänguvõtteid on ''[[frullato]]'', mille puhul õhujuga möödub enne huulikuni jõudmist mängija r-häälikut artikuleerivast keelest. Erinevalt teistest puupillidest on flöödil väga lihtne mängida topeltstakaatot, mis saavutatakse ataki andmises kordamööda t- ja k-eksplosiooniga. Topeltstakaato kasutamise lihtsus võimaldab flöödil esitada kiireid ja tehniliselt ülikeerulisi partiisid, mis paljudele teistele instrumentidele jäävad kättesaamatuiks. == Flööt nüüdismuusikas == [[Nüüdismuusika]]s kasutatakse lisaks tavapärastele, võimalikult [[täiuslikkus\|täiuslikke]] [[muusikaline heli\|muusikalisi helisid]] tekitavatele [[mänguvõte]]tele ka suurt hulka flöödi tavaliste kõlavärvide paletti laiendavaid mänguvõtteid. === Kõlavärvivariandid === 47. rida: flöödi heli "taga" oleva vokaali muutmine; õhujoa kiiruse, tugevuse ja tormilisuse muutmine. Õhusurve kahanemisel, nagu see toimub väljahingamise kõige viimases faasis, tekib "õõnes" (''hollow'') kõlavärv. Sama efekti võib saavutada, kui takistada õhujoa kulgemist keelega; * "reaktiivlennuki vilin" (inglise ''jet whistle'') on müraheli, mis tekib, kui sulgeda suuga kogu flöödi huulikuava ja puhuda instrumenti suure jõuga otse ja tooni tekitamata. Kõla meenutab eoolia helisid, kuid on valjem ja vilisevam. Nimetus pärineb [[Hector Villa-Lobos~~\|Hector Villa-Lobose~~]]e samanimelise teose flöödile ja tšellole pealkirjast. Reaktiivlennuki vilina efekti võib kombineerida ka flöödi kaudu sissehingamisega. === Keel === 67. rida: {{commons\|Category:Flutes\|Kategooria:Flöödid}} [[Kategooria:Puhkpillid]] [[Kategooria:Aerofonid]]

Flööt: erinevus redaktsioonide vahel