Epee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetamine |
P Unicodifying |
||
1. rida:
[[Pilt:Szasz v Embrich Challenge International de Saint-Maur 2013 t162817.jpg|pisi|[[Irina Embrich]]
▲[[Pilt:Szasz v Embrich Challenge International de Saint-Maur 2013 t162817.jpg|pisi|[[Irina Embrich]]<nowiki/> (paremal) vehklemas [[Emese Szász]]iga 2013. aastal Saint-Mauri maailmakarikavõistlusel]]
'''Epeevehklemine''' on üks kolmest [[vehklemissport|vehklemisspordi]] kategooriast, kus [[relv]]ana kasutatakse [[Duellimõõk|duellimõõga]] tänapäevast edasiarendust, epeed. Sõna "epee" pärineb prantsuse keelest (Épée) ning tähendab [[mõõk]]a.
7. rida ⟶ 6. rida:
== Ajalugu ==
Spordis kasutatava epee eelkäija on nn õukondlase [[mõõk]], mis arenes välja [[Louis XIV]] õukonnas seoses uue moega. Varasem relv, [[rapiir]], ei sobinud kokku uue stiiliga: põlvpükste, siidisukkade ja brokaatjakkidega. Uus relv oli rapiiriga võrreldes kergem ja lühem, mistõttu sobis see väga hästi [[
Prantsusmaal õpetati tulevastele duellantidele mõõgavõitlust kerge tömbi relvaga, millest arenes hiljem välja tänapäeva [[florett]]. Paralleelselt võeti kasutusele raskem kolmnurkse teraga ''colichemarde,'' mis loodi just nimelt duellide pidamiseks. Floretis arenes välja prioriteedi- ehk eelõigusreeglistik, mis aitas ära hoida tõsiseid vigastusi. Samuti oli lubatud torgata ainult torso piirkonda. Duelle pidades võis torgata aga kogu keha, sealhulgas käsi, mistõttu lisati duellirelvale väga suur käekaitse. Tänapäeval vehklemises kasutatav epee on 19. sajandi duellimõõga otsene järeltulija.
Vehklemine on üks vähestest spordialadest, mis oli kavas esimestel olümpiamängudel [[1896]]. aastal. Esimestel olümpiamängudel võisteldi floretis ja [[
Elektriline varustus võeti esimesena kasutusele epeevehklemises.<ref>http://www.hcs.harvard.edu/~fencing/oldweb/history/epeehistory.html</ref>
== Reeglid ==
[[Pilt:Fencing epee valid surfaces.svg|pisi|
Epeevehklemises on lubatud teha torkeid kogu keha ulatuses. Samuti ei ole epees prioriteedireeglit, mis tähendab, et kui vastased sooritavad korraga õnnestunud torke, saavad punkti mõlemad. Floretis ning espadronis mõlemale vehklejale korraga punkte ei anta<ref>http://faculty.fmcc.suny.edu/mcdarby/pages/fencing_club/basic-epee-info-etc.htm</ref>. Epeevehklemises registreeritakse üheaegne torge, kui vastased torkavad teineteist kuni 40-millisekundilise vahega. Floretis on see aeg 300 ms ja espadronis 120 ms.<ref>http://academyoffencingmasters.com/blog/fencing-rules-for-the-novice-parent-strategy-differences-for-foil-epee-and-sabre/</ref> Alagrupis veheldakse tavaliselt kolm minutit maksimaalselt viie punktini ning ''play-off''<nowiki/>'des kolm korda kolm minutit viieteistkümne punktini.
25. rida ⟶ 24. rida:
=== Kaitsevarustus ===
[[Pilt:Fencing equipment.jpg|pisi|Vehklemisvarustus: (1) jakk, (2) vehklemiskindad, (3) kehajuhe, (4) elektriline epee, (5) püksid, (6) vehklemismask, (7) alusvest
Vehkleja kaitsevarustus koosneb jakist, pükstest, alusvestist (naistel ka rinnakaitse), vehklemiskindast ja vehklemismaskist. Enamasti on kaitseriietus valmistatud tugevast [[
=== Elektriline epee ===
Võistlustel osalemiseks peab vehkleja kasutama elektrilist epeed. Epee ühendatakse kehajuhtme abil torkeid registreeriva masinaga. Elektrilise epee otsas on vedruga nupp, mis surve all katkestab vooluvõrgu masinaga ning registreerib vehkleja torke. Torke registreerimiseks peab vehkleja vastast torkama vähemalt 7,4-njuutonilise jõuga. Vehklemises kasutatav epee on 90 cm pikk ja kaalub 300–750 grammi. See on kolmest vehklemises kasutatavast relvast raskeim. Epeed iseloomustab suur käekaitse ning kolmnurkne tera.
== Vaata ka ==
41. rida ⟶ 40. rida:
{{viited}}
{{commonskat|Fencing (épée)}}
[[Kategooria:Vehklemine]]
|