Calenbergi vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused |
P Unicodifying |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
'''Calenbergi vürstkond''' oli [[Welfid]]e [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna]] dünastiline jaotus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] aastatel 1494–1705, kui Calenbergi vürst kuurvürst [[George I|Georg I Ludwig]] päris [[Hannover]]
== Territoorium ==
[[Pilt:Grubenhagen Wappen.JPG|
Kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] valis aastal 1495 oma pärandi osaks Calenbergi vürstkonna, kirjeldas ta seda kui "maad [[Leine]] jõe ja [[Deister]]i mägede vahel". See geograafiline kirjeldus ei olnud siiski päris õige. Tegelikult ulatus vürstkond Leinest lääne pool Schulenburgist kuni [[Neustadt am Rübenberge|Neustadtini]] põhjas ja seega palju rohkem põhja poole kui Deisteri jalam. Edelas ulatus territoorium [[Hameln]]ini Weseri ääres, Deisterist kaugemal.
[[Hannover]]i linn oli [[Welfid]]e valitsetaval alal üpris sõltumatu, kuigi see ei olnud ametlikult keiserlik [[vabalinn]]. Alles hertsog [[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]], kes oli olnud edukas kindral [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]], valis linna oma residentsiks. Aastast 1636 võis Hannoveri pidada Calenbergi vürstkonna osana.
Calenbergi ja [[Göttingeni vürstkond|Göttingeni]] vürstkondade vahel aastast 1463 olnud sidemete tõttu on ka viimast mõnikord Calenbergiks peetud. Tänapäevast mõistet [[Calenbergi maa]] (''Calenberger Land'') kasutatakse tavaliselt siiski ainult Hannoveri ja Deisteri vahelise piirkonna kohta.
13. rida:
== Ajalugu ==
=== Juured ja Calenbergi lossi asutamine ===
[[Pilt:Calenberg 1.JPG|
Algselt kuulus territoorium [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnale]], kuid aastal 1180, pärast [[Welfid|Welfist]] vürsti [[Heinrich Lõvi]] [[riigivanne|riigivande]] alla panemist, kaotas ta oma Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad. Siiski tõsteti Heinrichi lapselaps [[Otto I (Braunschweig)|Otto Laps]] [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] ja [[Welfid]]e leppimise tulemusel aastal 1235 vürstiseisusse ja talle anti perekonna pärusvaldused [[Lüneburg]]i ja [[Braunschweig]]i ümbruses: tekkis uus ja sõltumatu [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond]]. Hannoverist läänes oli Welfidel vähe kinnisvara ja nii vaidlesid maade üle Welfid ning [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheimi]] ja [[Mindeni piiskopkond|Mindeni]] piiskopid. Ala valitsesid mitmed krahvisuguvõsad, nagu [[Wölpe krahvkond|Wölpe krahvid]] loodes, [[Hallermundi krahvkond|Hallermundi krahvid]] edelas ja Rhodeni krahvid läänes ja Hannoveris.
Aastal 1292 alistas Welfide [[Lüneburgi vürstkond|Lüneburgi liini]] hertsog [[Otto II (Braunschweig-Lüneburg)|Otto Range]] piirkonna. Varem oli ta andnud Hildesheimi piiskopile Hannoveri linna lääniks. Siiski taganes ta varsti oma truudusvandest ja asutas vastukäiguna vaid 13 km kaugusele [[Hildesheim]]ist läänes [[Calenbergi loss]]i, et veelgi vähendada Hildesheimi piiskopi võimu Hannoveri piirkonnas.
28. rida:
Wilhelmil õnnestus aastal 1442 ja lõplikult aastal 1463 võtta üle [[Göttingeni vürstkond]]. Kuigi ühendamine Calenbergiga toimus algselt puht juhuslikult, võttis see aega. Et eristada kahte ala, mis olid füüsiliselt eraldatud Leine oru kõrgustikega, kutsuti Calenbergi põhjas tavaliselt ''Unterwald'' ("Alam-Mets"), samas kui Göttingeni ala kutsuti ''Oberwald'' ("Ülem-Mets").
Aastal 1473 päris Wilhelm ka Wolfenbütteli vürstkonna oma vennalt, kel ei olnud poegi, kuid loovutas Calenbergi oma poegadele [[Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Wilhelm Nooremale]] ja [[Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Friedrichile]].
Pärast Wilhelm I surma aastal 1482 valitsesid pojad koos. Lepinguga 1. augustist 1483 jagasid nad siiski oma õigused. Noorem poeg Friedrich sai õigused Calenbergi ja Göttingeni üle ja tema vend Wilhelm II sai õigused Wolfenbütteli üle. Wilhelm kukutas oma venna Friedrichi aastail 1484/85 ja kuulutas ta hulluks. Seega õnnestus Wilhelm II – kuigi vaid lühikeseks ajaks – taasühendada kogu Calenbergi, Braunschweig-Göttingeni ja [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] vürstkondade territoorium. Pärast Friedrichi surma aastal 1495 jagas Wilhelm riigi jälle ja jättis [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna]] oma vanemale pojale [[Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrichile]].
=== Vürstkond Erich I, Elisabethi ja Erich II võimu all ===
[[Pilt:Erich Elisabeth.jpg|
Noorem poeg [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]] sai Calenbergi ja Göttingeni ja asutas seega [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] Calenbergi dünastilise liini. Uuel moodustunud territooriumil kasutati riigi mõlema osa kohta peamiselt nime Calenberg. Erich I ja tema poja [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]] ajal kasutati siiski tihti ka nime "Calenberg-Göttingeni vürstkond" . Vürstiriigil olid kummagi osa jaoks eraldi nõuandvad organid ja eraldi valitsused. ''Unterwaldi'' kantselei loodi Neustadtis ja ''Oberwaldi'' kantselei Mündenis. Kummaski linnas ehitati välja vürstlikud residentsid.
| |||