Bürokratism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P Unicodifying
1. rida:
{{NPOV}}
 
'''Bürokratism''' ehk '''bürokraatlik valitsuskultuur''' ([[mesogrupp]]) märgib ühiskonnakorda, milles riigi bürokraatlik aparaat on koondanud võimutäiuse enda kätte (maksutulud, teadmised, seadusloome ja karistuspoliitika) ning allutab kõigi teiste isikute ja gruppide elukorralduse oma huvidele. Bürokratism on kahedimensioonilises [[ühiskonnakorraldus]]e mudelis üks neljast [[sotsiaalne kord|sotsiaalsest korrast]]. <ref>Paul Tammert, Liberaalne või kapitalistlik turumajandus – selles on küsimus, Riigikogu Toimetised 25/2012, lk 77-94; http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16132</ref> [[Bürokraatia]] saavutab oma ülemvõimu, apelleerides hädas või puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.
 
Bürokratism tekib, kui [[ametnik]]ud riigi [[haldussüsteem]]i ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna [[esindusorgan]]it ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi tunnuseks [[Õigusakt|õigusaktideõigusakt]]ide arvu kiire kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud [[Ametnik|ametnikeametnik]]e poolt kehtestatud [[Õiguskord|õiguskorra]] rikkujate [[Karastamine|karistamisele]], kuid mis jätab tegelike [[Ohver (kannatanu)|kuritegude ohvrid]] ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist. Teiseks tunnuseks on [[Maksukoormus|maksukoormusemaksukoormus]]e kasv, mis on tingitud ühelt poolt [[Riigieelarve|riigieelarvestriigieelarve]]st töötasu saavate ametnike arvu kasvust ja teiselt poolt sunnist, maksta ühea suuremas koguses [[raha]] nendele, kes ise oma elu ja toimetulekuga hakkama ei saa. Kõik see on võimalik, kui tootmises minnakse üle [[Plaanimajandus|plaanimajanduseleplaanimajandus]]ele ning raha asendatakse [[Tšekk|tšekkidegatšekk]]idega, millega kindlustatakse, et iga inimene saab soetada enesele vajaliku koguse eluks tarvilikke kaupu.
 
Bürokratistliku [[Maailmavaade|maailmavaate]] pooldaja tunnuseks on arusaam, et inimeste toimetuleku ja [[heaolu]] eest vastutab [[riik]], s.t selle bürokraatlik aparaat.
 
==Bürokratismi mõiste==
33. rida:
* '''[[Fiskaalpoliitika]]''' on kõige pehmem alistamise viis, mille rakendamisel muudetakse ebasoovitavad asjad ja käitumised täiendava maksukohustuse abil vähem tasuvaks ning soovitavad tegevused riigieelarveliste dotatsioonidega tulusamaks.
* '''[[Õiguspoliitika]]''' on oluliselt karmim ja seeläbi ka rohkem vabadusi piirav, mille puhul panustatakse seadusandlikele piirangutele, järelevalve tugevdamisele ja karistuste karmistamisele.
* '''[[Terror|Terroripoliitika]]ipoliitika''', mis on suunatud riigi oma elanikkonna vastupanu murdmisele, on äärmuslik vabaduse piiramise meetod. See põhineb hirmu õhutaval vägivalllal, mida rakendab riigibürokraatia sees olev organisatsioon ([[KGB]], [[Gestapo]], [[Stasi]] jms).<ref name=":0" />
 
=== Mõiste kasutus ===
41. rida:
 
== Bürokratismi ideoloogiad ==
[[Fail:Sotsiaalriigi poliitikad ja bürokratismi ideoloogiad.png|pisi|Bürokraatlikku riigikorraldust teostavad ideoloogiad paigutatuna vabaduse ja võrdsuse teljele ]]
Bürokratismi alusideoloogiateks on kõikide inimeste võrdseid õigusi rõhutav [[humanism]] ja elanikkonna alistumist või alistamist propageeriv [[paternalism]]. Bürokraatliku riigikorralduse erinevaid vorme ja neid esindavaid ideoloogiaid võib kirjeldada vastavalt sellele, millist võrdsustamise ja alistamise poliitikat nad esindavad.
 
Kui aluseks võtta elanikkonna alistamiseks rakendatavad poliitikad, siis esindavad seda sotsiaalset korda järgmised ideoloogiad:
 
Fiskaalpoliitikal põhinevad: [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaal-demokraatia]], [[keinsism]] ja [[ohlokraatia]].
 
Õiguspoliitikat rakendavad: [[õigusriik]], [[sotsialism]], [[nomokraatia]] ja [[kritarhia]].
 
Terroripoliitikat rakendavad: [[fašism]] ([[natsionaalsotsialism]]), [[maoism]] ja [[kommunism]].<ref name=":0" />
 
== Vaata ka ==