Bedřich Smetana: erinevus redaktsioonide vahel

 

Bedrich Smetana (sündinud Friedrich Smetana) sündis [[2. märts]]il [[1824]] [[Litomyšl]]is, [[Praha]]st idas, siis veel [[Habsburgi impeerium]]i provintside [[Böömimaa]] ja [[Moraavia]] piiri lähedal. Ta oli pere kolmas laps, František Smetana ja tema kolmanda naise Barbora Lynkova esimene poeg. Tema isa František oli varasematest abieludest olnud isaks kaheksale lapsele, kellest ainult viis kasvasid suureks; tal ja Barboral oli veel 10 last, kellest seitse jõudsid elusalt täiskasvanuikka.<ref name="Clap9" /> [[Habsburgid]]e võimu all oli [[Böömimaa]] riigikeeleks [[saksa keel]]. František oskas küll [[tšehhi keel]]t, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe. Františeki lapsed olid [[tšehhi keel]]est elu algusaastatel vähe huvitatud.<ref name="Large, p. 3" />

 

== Muusika ==

Smetana teosed enne [[Göteborg]]i siirdumist olid peale mõne erandi kirjutatud klaverile.<ref name="DOxY1" />

Tema [[1848]]. aastal kogumikuna valminud "Kuus karakteristlikku pala" oli pühendatud [[Liszt]]ile, kes kirjeldas neid kui kõige silmapaistvamaid teoseid, mis tema kätte hiljuti sattunud.<ref name="d6PXA" /> Samal perioodil plaanis Smetana ka nn "albumilehtede" tsüklit – lühipalu igas mažoori- ja minoorihelistikus, järgides nii [[Chopin]]i prelüüdide eeskuju.<ref name="Clap58" /> Projekt jäi küll pisut lõpetamata; valminud palades kippusid mõned helistikud korduma, samal ajal kui mõned jäid üldse vahele.<ref name="Clap58" /><ref name="Ottlov9" /> Pärast Smetana viimset naasmist Göteborgist, kui ta pühendus peamiselt Tšehhi ooperi edendamisele, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile.<ref name="Ottlov9" />

 

=== Vokaal- ja koorimuusika ===

=== Orkestrimuusika ===

 

 

Smetana külastas Liszti Weimaris [[1857]]. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti sümfooniat" ja "Ideaale". See põhjustas muutusi ka Smetana orkestrimuusikas. Need tööd andsid vastused Smetana mitmetele kompositsiooniprobleemidele seoses orkestrimuusika struktuuridega. See võimaldas Smetanal kirjutada kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi ("Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl").<ref name="Ottlov7" /> Need olid teosed, mis muutsid Smetana salongimuusika heliloojast modernseks neo-romantikuks.<ref name="Ottlov7" />

<ref name="Large, p. 3">Large, p. 3</ref>

<ref name="Newmarch90">Newmarch, pp. 90–91</ref>

<ref name="Tyrrell10">Tyrrell, John. Smetana, Bedrich. Entsüklopeedias ''Grove Music Online'' (toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public) (Section 10)</ref>

<ref name="Clap58">Clapham (1972), pp. 58–64</ref>

<ref name="Ottlov9">Ottlová, Marta. Smetana, Bedrich. Entsüklopeedias ''Grove Music Online'', (toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public) (Section 9)</ref>

<ref name="Clap87">Clapham (1972), pp. 87–89</ref>

<ref name="Ottlov8">Ottlová, Marta. Smetana, Bedrich. Entsüklopeedias ''Grove Music Online'', (toimetaja Laura Macy, http://www.oxfordmusiconline.com/public) (Section 8)</ref>

<ref name="Az9lP">Clapham (1972), pp. 65–66</ref>

<ref name="iDrOF">{{cite journal|last= Katz|first= Derek|title= Smetana's Second String Quartet: Voice of Madness or Triumph of Spirit|journal=The Musical Quarterly|volume= 81|issue= 4|pages= 516–36|location= Oxford|year= 1997|url= |accessdate=|publisher=OUP|doi=}}</ref>

<ref name="XG4SQ">Clapham (1972), p. 54</ref>

<ref name="Z76He">Large, p. 46</ref>

<ref name="0ZYhl">Large, p. 108</ref>

<ref name="1cYF2">Clapham (1972), p. 138</ref>