August Roosileht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Unicodifying |
||
24. rida:
==Elukäik==
August Roosileht sündis Vajangu vallas Kangru talus taluniku pojana.<ref name="UJ, 1944">August Roosileht, Uus Järvalane, 14. oktoober 1944</ref> Mõne aasta pärast kolis perekond [[Roosna vald]]a Remmiku tallu. Alghariduse sai ta Roosna-Tammiku algkoolist ja ([[1901]]–[[1906]]) Paide linnakoolist. Joonistama hakkas Paide Karskuse Kuratooriumi kursustel [[Rudolf Leppik]]u juhendamisel.
Aastatel [[1906]]–[[1907]] õppis ta [[Peterburi]]s [[Stieglitzi kunstikool]]is, seejärel 1909–1912 [[München]]is [[Michael Zeno Diemer]]i ja [[Heinrich Heidner]]i ateljeedes, 1912–1914 [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i koolis [[Ivan Bilibin]]i juures, kust sai ka joonistusõpetaja kutse. Roosileht oli esimene eestlane, kes lõpetas Kunstide Edendamise Seltsi kooli kuldmedaliga.<ref name="UJ, 1944" /> Täiendas end stipendiaadina dekoratiivkunsti, sisearhitektuuri ja kodukaunistamise alal [[Viin]]is ja [[Pariis]]is.
Ta tegutses aastal [[1913]] [[Riia]]s. Aastatel 1914–1917 võttis Roosileht mobiliseerituna osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. Aastast [[1918]] töötas [[Põltsamaa]]l joonistusõpetajana ja aastast [[1919]] [[Paide]]s. Ta oli [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]], [[Rakenduskunstnike Ühing]]u RaKü ning Järva lava- ja helikunstiühingu [[Voog (ühing)|Voog]] liige.
August Roosileht mõisteti 2. augustil 1941 [[kollaboratsioon]]is süüdistatuna surma ja hukati.<ref>http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3127</ref> Tema matmiskoht on teadmata.<ref name="UJ, 1944" />
36. rida:
August Roosileht viljeles iseloomuliku puhta ja peenetundelise joonega stiliseeritud laadiga graafikat.
1930.–1940. aastatel oli ta tegev tarbekunsti ja dekoratsioonimaali alal. Paides elades pidas Roosileht avalikke loenguid sisekujunduse alal.<ref name="UJ, 1944" /> Aastatel 1912–1914 joonistas [[karikatuur]]e, mida avaldati ajalehes [[Kilk (ajaleht)|Kilk]].
August Roosileht on kirjutanud ka hulga lastenäidendeid, mida ise ka lavastas. Kunstnik kirjutas mitu näidendit ("Ohver", "Manala laul", "Hiina vaas") ka täiskasvanutele ning oli Paide harrastusteatris nende lavastaja ja dekoratsioonide autor.<ref name="UJ, 1944" /> Maailmapärandist lavastas Roosileht Paide teatris [[Maurice Maeterlinck|Maeterlinck]]i "Pellease ja Melisande".<ref name="Genss, 1946">[[Julius Genss]] "Kuue kunstniku mälestusnäitus", Rahva Hääl, 14. mai 1946</ref>
43. rida:
==Mälestuse jäädvustamine==
Aastatel 1997 ja 1998 anti Paides välja August Roosilehe nimelist kultuuripreemiat. Preemia oli mõeldud väikelinnas või maakohas elavale professionaalsele kunstnikule, kirjanikule, muusikule või teatritegelasele, kel on teeneid oma kodukoha kultuuri arendamisel. Auhind otsustati anda välja Paides seetõttu, et Eesti Vabariigi riikliku tunnustuse pälvinud August Roosileht oli üks väheseid, kes oma kodukohale elu lõpuni truuks jäi. Preemia koosnes Roosilehe loomingust lähtuvast Jalgsema kitseeide muinasjutumotiiviga kaelaehtest, mille teostas [[Margus Tiitsmaa]] kavandi järgi metallikunstnik [[Andrei Balašov]], ja 5000 kroonist. 1997. aastal läks auhind [[Heimtali]]s elavale tekstiilikunstnikule [[Anu Raud|Anu Rauale]], 1998. läks auhind [[Haapsalu]] kunstipedagoogile ja pallaslasele [[Heljulaine Zauram]]ile.<ref>[[Livia Viitol
==Isiklikku==
| |||