8. Eesti Laskurkorpus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Unicodifying
103. rida:
=== Velikije Luki operatsioon, 1942–1943 ===
[[File:OEF-map-2.jpg|pisi|Situatsioon 15. detsembril, peale Velikije Luki sissepiiramist Punaarmee poolt]]
Esimesed lahingud, kus osalesid laskurkorpuse väeosad olid [[Punaarmee]] tagalas rindejoone taga asuvas [[Velikije Luki]] piirkonnas piiramisrõngasse võetud saksa vägede vastu, mida on nimetatud ka [[Velikije Luki operatsioon]]iks, võitles Eesti Laskurkorpus 9. detsembrist 1942 kuni 16. jaanuarini 1943. Alates [[9. detsember|9. detsembrist]] osales lahingus 8. Eesti Laskurkorpus, enne seda asusid nad reservis [[Toropets]]i piirkonnas. Ajavahemikul 9. detsembrist kuni 23. detsembrini oli 8. ELK [[249. Eesti Laskurdiviis|249. LD]] allutud 5. kaardiväe laskurkorpusele, teises kaitseliiniešelonis linna piiramisrõnga välisrindel, Zaretšje-Kisloje järve liinil. 8. ELK [[7. Eesti Laskurdiviis|7. LD]] asus aga linna piiramisrõnga siserindel 18 km pikkusel lõigul, linna kirde-, edela- ja lõunasuunal. Punaarmee 257. asus piiramisrõnga loodesuunal, 357. diviis aga linna edelasuunal.
 
24. detsembrist 1942 kuni 7. jaanuarini 1943 olid aga mõlemad 8. ELK laskurdiviisid Velikije Luki linna piiramisrõnga siserindel. 8. jaanuarist kuni 17. jaanuarini osalesid eesti laskurdiviisid linnalahingutes Velikije Lukis ja 18. jaanuarist kuni 26. jaanuarini linna kaitselahingutes läänepool Velikije Luki linna.
109. rida:
Korpus kandis raskeid kaotusi: korpuse enda andmetel langenutena 2247, haavatutena 6220 ja teadmata kadunutena 2020{{lisa viide}}. Enamik teadmata kadunutest olid Saksa poolele üle läinud mehed (900 neist andsid end seejuures vangi piiramisrõngasse võetud Saksa vägedele), kes saadeti Polotski sõjavangilaagri kaudu [[Viljandi sõjavangilaager|Viljandi sõjavangilaagrisse]], kus nad vabastati ja lubati kuuks ajaks koju kohustusega pärast seda Saksa sõjaväkke astuda. Eestlastel õnnestus võtta vangi 1554 sakslast (sealhulgas Saksa garnisoni ülem [[ooberstleitnant]] [[parun]] [[Eduard von Sass]]). Pärast Velikije Luki lahingut tagandati mõlemad diviisiülemad, kes olid endised Eesti sõjaväe ohvitserid, ja asendati Venemaa eestlastega: [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks määrati [[Karl Allikas]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks [[Johan Lombak]].
 
Kuni [[1943]]. aasta oktoobrini oli korpus [[Kalinini rinne|Kalinini rin]]de reservis, Velikije Luki piirkonnas kaitsetöödel ja arvati seejärel 12. oktoobril [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] koosseisu. Ka siin korpust eesliinile ei saadetud, välja arvatud korpuse suurtükivägi (23,. 779. ja 85. suurtükiväepolk), mis oli lahingus [[Novosokolniki]] piirkonnas 6. kaardiväearmee 26. laskurkorpuse 52. kaardiväediviisi alluvuses [[Pihkva]] taga [[Nevel]]is ja hiljem [[Narva rinne|1944. aastal Narva rindel]].
 
[[Neveli rinne|Neveli rindel]] alustasid Punaarmee [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] väed 1943. aasta oktoobris pealetungi [[Neveli pealetungioperatsioon]]i [[Väegrupp Nord]] positsioonidele. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6. – 10. oktoobrini [[Neveli pealetungioperatsioon]] [[Väegrupp Nord]] [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] ja [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] positsioonidele ja hõivati 7. oktoobril [[Nevel]]. Nevel oli strateegiline transpordisõlm, [[Dno]]–[[Vitebsk]]i raudteel, Väegrupp Nord ja [[Väegrupp Mitte]] vägede vahel. Punaarmee 3. löögiarmee murdis läbi Saksa vägede kaitseliinist, Neveli-Bolšoje Suravino liinil ning kiilus 12 km sügavusele Zabelje raudteejaamast. Saksa vägede vastupealetungi tõrjumisel osales 3. löögiarmee 52. kv diviisiga 8. ELK suurtükivägi. 8. ELK suurtükivägi osales ka 1944. aasta alguses 22. armee alluvuses lahingutes [[Novosokolniki]] limma vabastamises, linn vabastati 29. jaanuaril.
152. rida:
 
=== 1945 ===
8.–18. detsembril 1944 võtsid korpuse väeosad teistelt väekoondistelt üle rannakaitse ja positsioonikindlustustööd Soome lahe rannikul [[Haapsalu]]st [[Pudisoo]]ni. Detsembri lõpuks lõpetati esmajärgulised kindlustustööd. 1945. aasta jaanuari lõpuks oli seal korpuse väeosade poolt kaevatud [[kaevik]]uid ja [[jooksukraav]]e 12 088 m, 1505 laskuripesa, rajatud 1351 [[meeskonnavarjend|meeskonnavarje]]t jpm insenerrajatisi (teisaldatud pinnast 207 210 m3 ja ära kasutatud 47 175 tm metsamaterjali). 4.–10. veebruaril 1945 andis korpus Soome lahe ranniku kaitse üle ja 22. veebruariks koondati korpus Leedusse [[Mažeikiai]] ümbrusse [[2. Balti rinne|2. Balti rin]]de 42. armee alluvusse, kus 1945. aasta 17. märtsist kuni 1945. aasta maini võitles Eesti Laskurkorpus [[Kuramaa]]l [[väegrupp Nord]]<nowiki/>i vastu, [[Kuramaa lahingud|Kuramaa lahingutes]].
 
234. tagavarapolk ja {{kas|[[263. tagavarapolk]]}}<ref>[[Ilmar Jaks]], [https://vanajahea.wordpress.com/2019/02/17/saaremaalt-leningradi-ilmar-jaks/ “Saaremaalt Leningradi”], Kirjastus “Eesti Raamat” Stockholm, 1949. Tööpataljonlase päevik 1944-1945</ref>/63. üksik Eesti tagavaralaskurpolk asus 8. augustist 1944 Narvas, algul [[Kreenholm]]i kasarmutes. Polgu õppepataljon kolis novembri keskpaigas [[Siivertsi]] kasarmusse. 18.–22. märtsil 1945 viidi polk Tartusse. Polgu staap asus praeguses [[Barclay hotell]]is, õppepataljon [[Tähtvere mõis]]as, laskurpataljonid jm allüksused [[Lembitu kasarmud|Lembitu kasarmu]]is. 25. juunil 1945 alustas polgu kolonn Tartust jalgsirännakut oma uude asukohta [[Klooga]]le. Polgu naabruses asusid teised Eesti laskurkorpuse väeosad: [[373. kaardiväe laskurpolk]], suurtükiväe õppedivisjon. Juuli lõpus oli 63. polgu õppepataljoni isikkoosseis suurenenud 2011 meheni. Polk likvideeriti 10. oktoobril 1945.