PHP: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Replace deprecated <source> tag and "enclose" parameter |
P 1995. aasta EI OLNUD 22 aastat tagasi! |
||
4. rida:
| faililaiend = .php, .inc, .php5, .phtml, .phps
| paradigma = [[imperatiivne programmeerimine|imperatiivne]], [[objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] ([[klassipõhine objektorienteeritud programmeerimine|klassipõhine]])
| väljalaskeaeg = 1995
| disainer = [[Rasmus Lerdorf]]
| arendaja = The PHP Group
12. rida:
| mõjutajad = [[C (programmeerimiskeel)|C]], [[Perl]], [[Java]], [[C++]], [[Tcl]]
| mõjutatavad = [[Php4Delphi]]
| os =
| litsents = [[PHP License]]
| veebileht = [http://www.php.net www.php.net]
19. rida:
'''PHP''' (PHP: Hypertext Preprocessor) on [[skriptimiskeel]], mida kasutatakse peamiselt [[server]]ipoolsetes lahendustes [[dünaamiline veebileht|dünaamiliste]] [[veebileht]]ede loomisel. PHP toetab [[objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud programmeerimist]], [[andmebaas]]idega suhtlemist ning [[moodul (informaatika)|moodulite]] kaudu veel paljusid [[protokoll (informaatika)|protokolle]] ja [[rakendus (informaatika)|rakendusi]].
[[Avatud lähtekood]] ja võimalus lihtsalt siduda PHP koodi [[HTML]]-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste
== Ajalugu ==
PHP sai alguse 1994. aastal [[Rasmus Lerdorf]]i
* 1997 valmis PHP 3, mis sisaldas uut parserit. Ühtlasi muutus keele nimi [[rekursiivne lühend|rekursiivseks lühendiks]] sõnadest ''PHP: Hypertext Preprocessor'' (PHP: hüperteksti preprotsessor).
* 2000 ilmus PHP 4 koos uue mootoriga Zend Engine 1.0.
* 2004 lasti välja PHP 5, mis sisaldas täiendatud objektorienteeritud programmeerimise tuge ning mootorit Zend Engine 2.0.
* 2015 detsembris lasti välja PHP 7 koos uue mootoriga Zend Engine 3.0, mis väidetavalt muudab PHP rakendused kuni 2x kiiremaks ja tarbib 50% ulatuses paremini mälu.
== Süntaks ==
PHP [[süntaks]] on põhiliselt laenatud keeltest [[C (keel)|C]], [[Java]] ja [[Perl]].
33. rida ⟶ 34. rida:
PHP koodina parsitakse vaid spetsiaalselt märgendatud osad failist. Kõik väljaspool neid märgendeid saadetakse lihtsalt programmi väljundisse.
* Vaikimisi kasutatakse PHP sektsiooni algusmärgendina <code><?php</code> ja lõpumärgendina <code>?></code>. Võimalik on kasutada ka märgendeid <code><?</code> ja <code>?></code>, <code><%</code> ja <code>%></code>, ning <code><script language="PHP"></code> ja <code></script></code>.<ref>[http://www.php.net/manual/en/language.basic-syntax.phpmode.php PHP: Escaping from HTML], PHP Manual.</ref>
* [[Muutuja]]nimed algavad dollarimärgiga (näiteks <code>$muutuja</code>) ning on tõusutundlikud.<ref>[http://www.php.net/manual/en/language.variables.basics.php PHP: Variable basics], PHP Manual</ref> [[Klass (programmeerimine)|Klasside]] ja [[alamprogramm|funktsioonide]] nimed on seevastu ilma <code>$</code>-prefiksita ning tõusutundetud.<ref>[http://www.php.net/manual/en/functions.user-defined.php PHP: User-defined functions], PHP Manual.</ref> Dollarimärk muutuja ees võimaldab kergesti muutuja väärtuse [[sõne (andmetüüp)|sõne]] sisse asendada (näiteks <code>"Tere $nimi"</code>).
* [[Kommentaar (programmeerimine)|Kommentaaride]] esitamiseks on kolm süntaksit: plokikommentaarid algavad <code>/*</code> ja lõpevad <code>*/</code> märgendiga, reakommentaarid algavad kas trellide <code>#</code> või kahe kaldkriipsuga <code>//</code>.<ref>[http://www.php.net/manual/en/language.basic-syntax.comments.php PHP: Comments], PHP Manual.</ref>
* Iga käsk (enamasti rida) peab lõppema semikooloniga.
=== Hello world ===
| |||