Tiib: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
== Selgroogsete tiivad ==
Lindude ja käsitiivaliste tiivad on lendamiseks muundunud eesjäsemed, mis anatoomiliselt koosnevad [[küünar]]-, [[õlavars|õlavarre]]- ja kodar[[luu]]st ning kämbla- ja sõrmeluudest, mis moodustavad tiiva "tala".
Lindude tiibade katmiku (kandepinna) moodustavad õhutihedad, [[suled|laba-]]
Käsitiivaliste tiivad sirutuvad, olenevalt liigist, 2,5 cm kuni 1,5 meetrini. Nahkhiire tiivad on arenenud esijäsemete sõrmedevahelisest nahakoest. Tiiva nö. talaks on esijäsemete neli varbaluud. Nahkhiire tiivad võimaldavad lendamist, mitte ainult lauglemist (näit. [[lendorav]])
Esimesed tiivulised selgroogsed olid [[tiibsisalikud]] ehk pterosaurused, kes elasid 220–65,5 miljonit aastat tagasi. Kuigi neil oli lindudega mõndagi ühist, ei ole linnud neist arenenud. Suurim tiibsisalik ''[[Qutzalcoatlus]]'', kõigi aegade suurim lennuvõimeline elusolend, oli nii suur kui väikelennuk: tema [[tiibade siruulatus]] oli 11–12 m ja ta kaalus 65 kg. <ref>Laure Cambournac. "Dinosaurused ja teised väljasurnud loomad". [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]] [[2006]]. lk. 28-29</ref>
| |||