Mon Repos (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=mai|aasta=2020}}
[[Fail:Villa Mon Repos.pdf|pisi|Villa Mon Repos esifassaad, 1920]]
'''Villa Mon Repos''' (tõlkes 'minu puhkus') [[Tallinn]]as [[Kadriorg|Kadriorus]] aadressil [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 92 (endine Narva mnt 68) on nn esimese Eesti Vabariigi aegnealgusaega jääv värvika ajalooga maja, mis kogus kuulsust just restoranina. Restorani omanikud alustasid tegevust kõrvalkrundil [[Jaan Poska tänav|Jaan Poska]] 38 (endine Liiva 38), mis on kandnud ka nimesid '''Pavillon de la Plage''' ja '''Park'''. Suurema populaarsuse saavutas see aga esmaklassilise restoranina '''Villa Mon Repose''' (hiljem '''Esplande'''). Hoone täpset ehitusaastat ja ehitajat pole teda. See [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis maja on üle elanud raskeid aegu ja olnud hävimise äärel, kuid annab tänapäeval väga hästi edasi 1920. aastate supluskuurordi olemust Kadriorus ja restoranikultuuri ajalugu.
 
==Ajalugu==
7. rida:
19. sajandi alguses oli [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] piirkond armastatud jalutus- ja supluspaik tänu lossikompleksile ning lähedal asuvale mererannale. Suvituskuurorti populaarsuse kasvu tõttu avas 1813. aastal raehärra [[Georg Witte Suplussalong|Benedikt Georg Witte Suplussalongi]], millel olid pikad galeriid ja avarad aknad. Veidi hiljem ehitati kõrvale ka abihooneid ja vannimaju. Lisaks sellele oli rajatud muidki suplusasutusi (Krauspi, Riesenkampfi jpt) rannaäärsele alale, praeguse Narva mnt, Weizenbergi ja J. Poska tänava vahelisele alale.<ref name="vohli">{{Netiviide |autor=Vohli, Sirli |url=https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012896.pdf |pealkiri=Kadrioru asustuse kujunemine |aeg=1989 |vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
Tänaseni on säilinud [[Georg Witte Supelsalong|Georg Witte Supelsalongi]] vannimaja Narva mnt 80, mille seisukord on avariiline. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8175|pealkiri=Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870.a.|väljaanne=Muinsuskaitse register|aeg=|vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
Eriti just tallinlaste seas muutus Kadrioru piirkond ligipääsetavaks ja nõutuks, kui 19. sajandi lõpul valmis hoburaudtee Viru väljakult (endine Vene turg) kuni Weizenbergi tänavani.<ref>{{Netiviide |autor=Jaak Juske |url=https://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-lugu-tallinna-sakste-esimesest-supelasutusest?id=78946360 |pealkiri=Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: lugu Tallinna sakste esimesest supelasutusest. |väljaanne=forte.delfi.ee |aeg=22.07.2017 |vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
Seoses külastajate arvu kasvuga tekkis vajadus ka järjest uute toitlustusasutuste ja kondiitriäride järele: restoran-kontserthall Akvaarium tiigi ääres; Livaadia või hilisem [[Kontsertaed]] luigetiigi idakaldal (1880. aastal); [[kohvik Eldorado]] (Weizenbergi ja J. Poska tänava nurgal). Samuti kerkisid mitmed restoran-võõrastemajad nagu [[Hotel de France]] või kaarja põhiplaani ja rikkaliku pitsdekooriga [[villa Bellevue]], millest viimase aias sai alguse ka Tallinna esimene kuumaõhupallilend. <ref>{{Netiviide |url=https://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/vanad-fotod-moodunud-aegade-koige-ponevamad-suvilad-ja-suvitusvillad?id=78579269 |pealkiri=VANAD FOTOD │ Möödunud aegade kõige põnevamad suvilad ja suvitusvillad |väljaanne=moodnekodu.ee |aeg=16.07.2017 |vaadatud=17.04.2020}}</ref><ref name="vohli"/>
 
Eelpoolnimetatud võõrastemajad või restoranid pole säilinud. Kuurortvillade kultuurile viitavad eri tasemel taastatud villa Koppelson, tuntud ka kui [[villa Patria]] (J. Poska 36), [[villa Favorita]] (Narva mnt 108) või villa Mon Repos (Narva mnt 92).
23. rida:
: ''Laup.31.mail AWAMINE. Esimese klassi kook –Oma konditorei. Kammer-muusika.''
: ''Pühapäewadel ja awamisepäewal k. 8-6, õhtul k. 8–11, äripäewadel k. 7–11 õht''
: ''– Aed ja weranda on mere kaldal. –'' <ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19190531.2.88.1 |pealkiri=Pavillon de la Plage |väljaanne=Tallinna Teataja |aeg=31.05.1919 |vaadatud=17.04.2020}}</ref></blockquote>
Restoranil oli probleeme avamiseks vajaliku loa saamisega. Nii avas Aleksandra Sadovskaja selle ikkagi, ehkki linnavalitsus oli avamistaotluse tagasi lükanud. Nimelt kahtlustati keelatud vägijookidega arveldamist. Omaniku tütar tegi uue katse restoran-kondiitriäri avada ja lubas linnaametnikele, et maksab 15 000 marga suurust trahterimaksu. Varsti restoran siiski suleti, sest kurdeti liigse lärmi, salaviinaga kaubitsemise ja lõbutüdrukute üle ning üldse oli see koht linna häbiplekk. Asutus oli aga inglise mereväeohvitseride külastatuim paik, mistõttu saadeti isegi kiri ülemjuhataja Laidonerile palvega koht uuesti avada, mis siiski teoks ei saanud. <ref>Hovi, Kalervo (2003), lk 54–55</ref>
 
==== Park ====
36. rida:
Koht oli sobilik ka esinduslikeks funktsioonideks, kuna 1922. aastal korraldati seal Prantsuse suursaadikutele vastuvõtt, millest võtsid osa ka riigikogu ja valitsuse liikmed.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tulevik19220701.1.4 |pealkiri=Prantsuse rahvasaadikud Tallinnas |väljaanne=Tulevik |aeg=1.07.1922 |vaadatud=17.04.2020}}</ref> Villa Mon Repose restorani peeti esmaklassiliseks, sest menüü eest vastutas meisterkokk Aleksander Paalberg. Ta oli õppinud Vene keisri õukonnas ning töötanud Peterburi Inglise klubi peakokana. Samuti tegutses Mon Reposes baarmenina Francesco del Dedici, kes olevat varem töötanud Londoni Savoys.<ref>{{Netiviide |url=http://monrepos.ee |pealkiri=Ajalugu: Villa „Mon Repos“ |väljaanne=Monrepos.ee |vaadatud=18.04.2020}}</ref><ref>Hovi, Kalervo (2003), lk 86</ref>
 
Mõnda aega oli restoran (nagu mitmed teisedki) rahalistes raskustes ja ülemine korrus üüriti välja kasiinosaalide tarbeks. <ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19220918.2.47&srpos=68&e=------192-et-25--51-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-mon+repos----1922---et-----v |pealkiri=Tallinna restoraanipidajad hinge waakumas |väljaanne=Esmaspäev |aeg=18.09.1922 |vaadatud=18.04.2020}}</ref> 1922. aasta juulis tehti kasiinole haarang ja lühikesekslühikest aega avatud koht suleti. 25. juuli 1922. aasta [[Postimees|Postimehe]] uudis:<blockquote>''Tallinnas mängupõrgu tabatud.''
 
: ''Öösel wastu 23. juulit pani Tallinna kriminaal-politsei artistide klubis, mis asub restoraan Mon Repos peal, läbiotsimise toime, kus salkkond isikuid kaarte mängisid. Läbiotsimisel leiti kassast 68.000 m. puhast raha ja üle 900.000 mängu markides. Artistide klubi asutajateks on mõned Eesti ja Wene näitlejad, muu seas P. Pinna, H. Müller, tantsuõpetaja Leer, Aberthal, Aamann jne. Asartmängudega olewat algust tehtud umbes kuu aja eest, peale seda kui salkkond Vene-Prantsuse juute Tallinna jõudnud. Klubi rentnikuks oli wenelane Shishkin. Iga löödud kaarti summa pealt wõetud klubi heaks 9½ % , peale selle sissemineku maksu ja öösel peale kella 2 weel iseäralist maksu. Mõned mängijad on suuremad summad kaotanud, kuuldawasti keegi ärimees 15 miljoni ja teine 2 miljoni Eesti marka.''<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19220725.2.17&srpos=51&e=------192-et-25--51-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-mon+repos----1922---et----- |pealkiri=Tallinnas mängupõrgu tabatud |väljaanne=Postimees |aeg=25.07.1922 |vaadatud=18.04.2020}}</ref></blockquote>
 
==== Rahvusvahelise spionaaži urgas ====
46. rida:
Restoran taasavati 1. jaanuaril 1923 Esplanade nime all majas Narva mnt 92, kui Apsit oli restoranipidaja õigused müünud endisele Valga raudteejaama puhvetipidajale Heinrich Schiffile (pidas restorani välismaiste kaasomanikega).<ref>Hovi, Kalervo (2003), lk 59</ref> Avamiskuulutuses oli mainitud, et endiselt on võimalik härra Paalbergi maitsvaid roogasid mekkida ning samuti pakutakse omamaa ja väljamaa veine ja likööre.<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19221231.1.2 |pealkiri=Esimeseklassi restoran „Esplanade“ |väljaanne=Vaba Maa |aeg=31.12.1922 |vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
Puuduvad täpsed andmed kaua seekord restoran lahti püsis, arvatavasti vähemalt 1923. aastani. Teada on, et selle tase langes ja populaarsus vähene, näiteks võis restoranis saada halvaks läinud toitu. <ref>Hovi, Kalervo (2003), lk 90</ref>
 
===Nõukogude periood ja hoone edasine käekäik===
Nõukogude periood tõi kaasa mitmete meetmete ja nõuete karmistamise, mis mõjus laastavalt paljudele restoranidele ja lõbustusasutustele.<ref>Hovi, Kalervo (2003), lk 240–241</ref> Seoses riigistamisega võeti hooneid nende omanikelt ja kujundati korteriteks, seda ka käesoleva villa puhul, kuuludes toitlustustrustile. 1966–1971 ehitati villa aeda ka [[Voldemar Herkel]]i projekti järgi tehtud [[kohvik Kadriorg]] (ka [[Must Luik]]). 1970.–1980. aastatel kuulutati villa hoone elamiskõlbmatuks, 1997. aastal läks see muinsuskaitse alla. <ref name=":0">{{Netiviide |autor=Alas, Askur |url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/tallinna-isehavinevad-majad-ii-osa-tragoodia-kadriorus-fotod?id=27684011 |pealkiri=Tallinna isehävinevad majad, II OSA: Tragöödia Kadriorus |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=10.12.2008 |vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
Maja ostis 2000. aastate alguses firma [[NG Eesti]] (omanik Boris Ivanov), kes kavatses villa aias paikneva endise kohvikuhoone asemele ehitada elu- ja ärihoone. Kuigi arhitektuuriajaloolisest seisukohast on ka kohvikuhoone tähtis (nõukogude pärandit ei osatud 21. sajandi alguses tähtsustada), nõustus muinsuskaitseamet selle ümberehitusega, tingimusel, et restaureeritakse ajalooline villa hoone. Seoses halvenevate majandusoludega jäi kogu protsess seisma. Omanikule saadeti korduvalt meeldetuletuskirju, kus oli juhitud tähelepanu mälestise väga halvale olukorrale ja nõuti sisse ka sunniraha. Omanik tellis 2010. aastal restaureerimistööd ettevõttelt [[Kuukaar OÜ]] ja 2016. aastal ettevõttelt [[1Partner Ehitus OÜ]]. Restaureerimistööd tehti arhitekt [[Tiina Linna]] projekti põhjal. <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |autor=Tooming, Urmas |url=https://www.postimees.ee/381075/villa-mon-repos-arkab-uuele-elule |pealkiri=Villa Mon Repos ärkab uuele elule |väljaanne=Postimees |aeg=1.02.2011 |vaadatud=18.04.2020}}</ref>
 
===Uus restoran villa Mon Repos aastast 2016===
66. rida:
[[Palladianism|Palladionistliku]] [[Fassaad|fassaadikompositsiooniga]] villa on ehitatud rõhtpalkidest ja kaetud puitvoodriga. [[Historitsism|Historitsistlik]] villa, mis on paigutatud krohvitud [[Sokkel|kivisoklile]], omab nii [[Uusrenessanss|uusrenessansi]] kui ka [[Uusgootika|uusgooti]] elemente.<ref name="register">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8177 |pealkiri=Villa "Mon Repos", 19. saj. |väljaanne=Muinsuskaitse register |vaadatud=16.04.2020}}</ref> Hoonel on kahel küljel fassaadist eenduv [[Risaliit|keskrisaliit]]. See eendub kahel korrusel, ülemisel korrusel on nii hoone põhja- kui ka lõunafassaadil malmivalust rinnatisega rõdu ja keskel reas kolm [[Aken|prantsuse akent]]. (20. sajandil oli keskmise akna asemel kaarja valgmikuga tiibuks.) Kõikide akende ülaosas on värviline [[vitraaž]]. Alumisel korrusel on keskel tiibuks kaarja [[valgmik]]<nowiki/>uga, valgmiku katab värviline klaas. Uksest paremal ja vasakul pool paiknevad Prantsuse aknad (ülaosa mitmevärvilise klaasiga) ning aknaid ääristavad [[Pilaster|pilastrid]]. Nii ülemine kui ka alumine korrus jälgib kolmest akende või aken-uks-aken jaotust, tuues ehitisele sümmeetria. Alumisel korrusel on akende all kasutatud ka dekoorielemendina tahveldisi, mis loovad koos uksega ühtse harmoonia. Merepoolsel fassaadil on alumisel korrusel näha kaarjat hulknurkset verandat, mis moodustub akendest, need on liigendatud liistudega vertikaalselt kaheks või kolmeks, luues aknaristmikke. Nende akende all paiknevad tahveldised ja kogu veranda ulatuses vahepilastrid. Taoline ehituslahendus, mis kasutab pilastreid ja tahveldisi, oli tingitud sellest, et algselt toetusid ehitise mõlema poole rõdud valgetele sammastele, kuid veranda loomiseks ehitati alumised korrused kinnisteks.<ref name="vipper>{{Raamatuviide |autor=Vipper, Jaanus. |pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat 2011 |aasta=2012 |lehekülg=37–38 |artikkel=Villa Mon Repos}}</ref>
 
Hoone nurkades paiknevad [[Pilaster|nurkpilastrid]], keskosa küljeseinal on [[Veneetsia aken|Palladio aken]] (ka Veneetsia aken), täiustades esiküljel paiknevate elementide kolmest jaotuskorda. Keskrisaliidi katusealust kaunistab lihtne räästakarniis, plekist ehisrinnatis ja katuselt võib leida ka balustraadi neljanurksete balustritega. Balustrite peal asusid ka ehisvaasid. Villal on oktagonaalne torn [[Karniis|karniisi]] ja väikse [[Tornikiiver|tornkiivrigatornikiivriga]], selle igal küljel uusgootilik [[Bifoorne aken|bifoorne]] aken, mille ülemine osa on värvilisest klaasist. Kaheksatahulisest tornist avanes vaade nii merele kui ka restorani või kasiinosse saabuvatele külalistele. Hoonele annab kuurorti meeleolu ja kergust edasi hulknurkne [[veranda]], terrass ja aed.<ref name="vohli"/>
 
===Interjöör===
75. rida:
==Restaureerimine==
===2010. aasta – restaureerimistööde algus===
[[Fail:Flickr - tm-tm - "Mon Repos".jpg|pisi|356x356px|Villa Mon Repos enne restaureerimist, 2008|link=Fail:Flickr_-_tm-tm_-_%22Mon_Repos%22.jpg|356x356px]]
 
==== Hoone seisukord ====
81. rida:
 
==== Restaureerimistööd ====
[[Fail:Villa Mon Repos..JPG|pisi|Villa Mon Repos pärast esimest suuremat restaureerimist, 2014|357x357px]]Firma Kuukaar OÜ esimeste tööde hulka kuulusid seinapalkide ja vahelaetalade plommimine, mille jaoks võeti materjal Pärnu mnt 31 lagunevast apteegimajast. Välisvooder ja laudised olid säilinud, restaureerimist vajasid [[Pilaster|nurgapilastrid]], akende piirdeliistud ja [[Räästakarniis|räästakarniisid]]. Üldiselt on detailid taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Enne restaureerimistööde algust tehti värvisondaaž, mis näitas, et maja fassaad on aegade jooksul olnud enamasti kollakates või pruunikates toonides. Esialgses restaureerimisprojektis oli pakutud värvilahenduseks sügavrohelist või pruuni, kuid tellija soovil otsustati hallikasvalge koloriidi kasuks. Arvestades villa historitsitlikku laadi, võiski restauraatorite arvates hoonel selline värvigamma olla. Interjööris suudeti säilitada ja restaureerida piiretega sisetrepp ning korrastati ja parandati viltust tornitreppi oma algses kohas. Samuti muudeti katusekonstruktsiooni, et saaks tornitreppi kasutada. <ref name="vipper"/>
 
===2016. aasta restaureerimine – interjöör===
2016. aasta restaureerimise tegi 1ParnterPartner Ehitus OÜ, sisekujundusprojekti tegid [[Külli Salum]] ja [[Riina Harik]] (Saha In OÜ). Need restaureerimistööd keskendusid interjöörile ja siseviimistlusele. Enne renoveerimistööde algust olid ajaloolise väärtusega elementidest interjööris alles vaid mõned siseuksed, veranda laelaudis koos [[Karniis|karniisidega]], kaks sisetreppi, osa söögisaali parketti ja torni põrandalaudis. Sisekujundusprojekti järgi sai seinte värviks helebeežikas toon (pole ajalooline lahendus) ja esimese korruse saali paigaldati dekoratiivne [[laudislagi]]. Kuna enne restaureerimist olid säilinud ainult [[Rosett|stukkrosett]] ja [[Võlv|peegelvõlvid]], puuduvad täpsed andmed algupärasest lae moest, kuid ajalooliselt võib leida taolistes villades laudislage.
 
Esimese korruse saalide põrandad kaeti tammepuidust laudisparketiga, originaalsest oli võimalik säilitada ainult üks ovaalne parketi osa, mis võis omal ajal orkestri paiknemist markeerida. Veranda seinakonstruktsioonist leitud fragmendi järgi tehti saali ja verandat eraldavad puidust neli pool- ja täissammast. Keldrikorrusel taastati mõned võlvitud ruumid. Villa [[Fassaad|fassaadi]] juures taastati dekoratiivne katuse plekist [[ehisrinnatis]], vitraažklaasid torni ja veranda akendes. Taastati kõik aknad, kuid osad neist said lihtsama jaotuse, et vältida suuremamahulist ümbertegemist. Samuti renoveeriti rõdude piirded sepispiiretena, originaalsel hoonel olid need olnud malmivalust. Taastatud on ka katuse ehisvaasid. Seoses uue restorani rajamisega villasse tuli ehitada mõned moodsad trepid, et ühendada eri tiibasid.<ref name="aava"/>