Võrukesed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Kirjandust: pisitoimetamine |
lisasin kahe raamatuartikli põhjal täpsema ülevaate võrukeste identiteedi kohta. kavatsen edaspidi juurde leida ja refereerida-tsiteerida võrukeste olemusega seotud artikleid. |
||
2. rida:
[[Pilt:Võro lipp.png|pisi|[[Võrukeste lipp]]]]
'''Võrukesed''' (ka ''võrokesed'', endanimetus ''võrokõsõq'') on Kagu-Eestis asuva [[Võrumaa]] (praegune [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Võru maakond]]) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks ([[subnatsioon]]). Võrukeste identiteedi põhialuseks on [[võru keel]].
Võru keele oskust võrukeste identiteedi põhilise alustalana näitab ka see, et võrukesteks võib nimetada ka kõiki neid, kes ennast ise niisugusena määratlevad, vaatamata sellele, kas nad elavad Võrumaal või mujal (Valk, 2000, lk 42<ref name=":0">{{Raamatuviide|pealkiri=A kiilt rahvas kynõlõs... Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist|aasta=2000|koht=Võro|kirjastus=Võro Instituut'|lehekülg=39-56|artikkel=Võrokeste identiteedist|toimetaja=Koreinik, Kadri; Rahman, Jan|Artikli autor=Valk, Aune}}</ref>). Võru keelt mittevaldavate Võrumaa elanike seas oli uurimuse järgi vaid 3% neid, kes nimetasid ennast võrukesteks. (Valk, 2000, lk 49<ref name=":0" />) Küll aga võib väita, et võrukeseks olemise juures on suur tähtsus ka [[Võrumaa|ajaloolise Võrumaa]] piirkonnas sündimisel ning vanemate päritolul (Valk, 2000, lk 43<ref name=":0" />).
Võrukeste identiteedi kohta läbi viidud uurimus näitab, et kuigi oma grupi eristamist teistest päritolugruppidest peetakse ebaoluliseks, on võrukeste ja ka setude uhkustunne oma päritolugrupi üle ning seotus sellega oluliselt tugevam, kui teistel eestlastel, mitte-eestlastel ning oma identiteedi määratlemata jätnud inimestel (Valk, 2000, lk 43<ref name=":0" />).
Veel üks küllaltki oluline tahk võrukeste identiteedi juures on traditsiooniliste tööde (näiteks või, sõira ja verivorsti tegemise, laastukatuse löömise, lehmalüpsmise ning lammastepügamise) oskus. Nii traditsioonilisi naiste- ja meestetöid, käsitöid kui ka loomadega seotud töid oskavad paremini ja kasutavad rohkem tugeva identiteediga võrukesed. (Valk, 2000, lk 52<ref name=":0" />)
Võrukesi on maailmas umbes 70 000 (74 499<ref>[[Statistikaamet]] [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp]</ref>). Neid peetakse otsekohesteks ja usaldavateks, põhjaeestlastest temperamentsemateks. Tuntud on võrukeste külalislahkus. Võru maarahvas arvestab paljuski veel külakogukonna arvamuse ja tavadega, ka linnavõrukestele on oma suguvõsa küllalt tähtis. Külades on alles palju iidseid kombeid, Võrumaalt on üles kirjutatud palju rahvalaule ja -jutte.
Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on võru keelt ja kultuuri senisest rohkem väärtustatud, sealhulgas on loodud üsna arvestatav võrukeelse kirjanduse kogum. Muuhulgas on ka Vikipeediast olemas [[Võrukeelne Vikipeedia|võrukeelne variant]].
=== Võrukeste kujunemine ===
[[Silvia Laul]] on 1986. aastal võrukeste kujunemise kohta kirjutanud järgmist:<blockquote>"Muistse Võrumaa rahvastik kujunes seega ühises suures hõimurühmituses, kuhu kuulusid veel [[Vepslased|vepslaste]], [[Karjalased|karjalaste]], isurite ja [[Vadjalased|vadjalaste]] esivanemad. Keeleteadlane Ella Keem [<nowiki/>[[Hella Keem]]] on põhjalikult uurinud võru murret ja selle suhet teiste naabermurretega. Võib arvata, et need tema poolt eristatud vanad ühisjooned võru murdes, vadja, vepsa ning karjala keeles pärinevadki sellest ajast, mil üksteisega oldi veel küllaltki lähedased. Kogu seda kultuuriala iseloomustab veel meie ajaarvamise algussajandeil maapealsete [[kalme]]<nowiki/>ehituste puudumine. Samal ajal matsid, nagu öeldud, põhja- ja lääne-eestlased, soomlased ja liivlased, kes tegelesid juba intensiivselt põlluviljelusega, oma surnud maa peale ehitatud [[Kivikalme|kivikalmetesse]]." (Laul, 1986, lk 8-9<ref name=":1">{{Raamatuviide|pealkiri=Võrumaa ja võrulased|aasta=1986|koht=Tallinn|kirjastus=Perioodika|lehekülg=8-9|Koostaja=Kasesalu, Heikki|artikkel=Muinasvõrulaste jälgi mööda}}</ref>)</blockquote>Kohalike matmiskommete erinevusest ja nende edasisest arengust teeb autor veel järgnevad järeldused:<blockquote>"Võrumaal levisid 5.-6. sajandist peale teistsugused maapealsed kalmed, mis ei olnud ehitatud kividest, vaid kuhjatud liivast. Nii nagu kivikalmetesse, maeti ka nendesse surnud põletatult. Sellised liivakääpad ei olnud omased mitte ainult Võrumaa rahvastikule vaid ka idapoolsetele naabritele, kellega varemgi oldi ilmselt suguluses." (Laul, 1986, lk 9<ref name=":1" />)
"Viimasel ajal on eesti arheoloogid seisukohal, et mujal Eestis levinud kivikalmetest erinevad kohalikud liivakääbaste vormis muinaskalmed on jäetud meile juba kiviajast alates koha peal kujunenud [[Läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] idarühma kuulunud hõimude poolt, kes olid ka võrulaste esivanemad." (Laul, 1986, lk 9<ref name=":1" />)</blockquote>
==Kirjandust==
| |||