Mardikalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
13. rida:
| selts = '''Mardikalised''' ''Coleoptera''
}}
'''Mardikalised''' (''Coleoptera'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] [[selts (bioloogia)|selts]] [[putukad|putukate]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Päris nimi on anneKaupo
 
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 [[Liik (bioloogia)|liiki]], kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~tiited/putukad/putukate_arv.html Putukaliikide arv]</ref>. Neist enamik on maismaalised, kuid [[Veemardikad|osade mardikate]] elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga, [[biomass]]i ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.
26. rida:
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama [[harilik jahumardikas]] ning [[väike-jahumardikas]].
 
Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (''elytrae''). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. [[Suised]] on haukamistüüpi.
 
== Eesti mardikaliste täielik süsteem sugukondadeni<ref>[[Harry Vähk]] 2014. Eesti mardikate (''Coleoptera'') sugukondade määraja ja selle koostamisest. [https://dspace.ut.ee/handle/10062/42088 Vt.]</ref>==