Erinevus lehekülje "Elsa Gretškina" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
'''Elsa Gretškina''' (neiuna '''Elsa Krensman''', esimeses abielus '''Elsa Lebakova'''<ref>Aare Laanemäe. ''"Kümme aastat valges majas: ausalt ja avameelselt''". Tallinn, Kirjastus [[Argo,]]. Tallinn 2013. Lk 43</ref>; [[vene keel]]es ''Эльза Робертовна Гречкина''; [[15. aprill]] [[1932]] [[Novo-Siverskaja]] küla, [[Gattšina rajoon]], [[Leningradi oblast]]<ref name="naistemaailm">[http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7989 "Kolm punast elusügist"],. Naiste Maailm, 29. aprill 2002</ref> – [[20. oktoober]] [[2014]] [[Eesti]]<ref>{{netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |Pealkiri=Suri kunagine ENSV haridusminister Elsa Gretškina |Väljaanne=Postimees |Aeg=2014-10-23 |URL=http://www.postimees.ee/2964373/suri-kunagine-ensv-haridusminister-elsa-gretskina |online=2014-10-23}}</ref>) oli [[Eesti NSV]] riigi- ja parteitegelane, [[Eesti NSV haridusminister]] ([[22. juuli]] [[1980]] – [[1. august]] [[1988]]<ref>[http://www.hm.ee/index.php?03308 Eesti haridusministrid], Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht</ref>). Ta oli tuntud kui [[venestamine|venestamispoliitika]] elluviija Eestis.<ref>[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5</ref>.
 
==Elulugu==
Elsa [[eestlased|eestlasest]] isa Robert Krensman oli pärit [[Leisi]] kandist [[Saaremaa]]lt, kus ta oli jõudnud algkooli lõpetada enne Venemaale kolimist. Elsa ema Maria oli [[Ingerisoomlased|ingerisoomlane]]. Staro-Siverskaja küla asustasid [[venelased]], [[soomlased]], [[poolakad]], [[juudid]] ja [[mustlased]]. Perekonnas olid lisaks Elsale vanem õde Valentina ja vend Jevgeni. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teise maailmasõja idarinde]] lähenedes augustis [[1941]] evakueeriti ema ja lapsed tagalasse [[Vologda oblast]]isse. Isa oli juba [[tööpataljon]]is, sest eestlasi rindele ei lastud. Perekond tuli tagasi Siverskajasse detsembris [[1944]], aga soomlasest ema ei saanud sissekirjutust, sest nõukogude võim ei usaldanud soomlasi. Alles pöördumine [[Mihhail Kalinin|Kalinini]] poole ja selle tõestamine, et nad kõik kolm on eestlased, isa [[Punaarmee]]s, ja ema pole süüdi selles, et on soomlane, aitas ja ema sai sissekirjutuse loa oma kodukohta.<ref name="OPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19990910.1.8 "Töölistüdrukust haridusministriks"]. Õpetajate Leht, nr 31, 10. september 1999</ref>
 
Elsa [[eestlased|eestlasest]] isa Robert Krensman oli pärit [[Leisi]] kandist [[Saaremaa]]lt, kus ta oli jõudnud algkooli lõpetada enne Venemaale kolimist. Elsa ema Maria oli [[Ingerisoomlased|ingerisoomlane]]. Staro-Siverskaja küla asustasid [[venelased]], [[soomlased]], [[poolakad]], [[juudid]] ja [[mustlased]]. Perekonnas olid lisaks Elsale vanem õde Valentina ja vend Jevgeni. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teise maailmasõja idarinde]] lähenedes augustis [[1941]] evakueeriti ema ja lapsed tagalasse [[Vologda oblast]]isse. Isa oli juba [[tööpataljon]]is, sest eestlasi rindele ei lastud. Perekond tuli tagasi Siverskajasse detsembris [[1944]], aga soomlasest ema ei saanud sissekirjutust, sest nõukogude võim ei usaldanud soomlasi. Alles pöördumine [[Mihhail Kalinin|Kalinini]] poole ja selle tõestamine, et nad kõik kolm on eestlased, isa [[Punaarmee]]s, ja ema pole süüdi selles, et on soomlane, aitas ja ema sai sissekirjutuse loa oma kodukohta.<ref name="OPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19990910.1.8 "Töölistüdrukust haridusministriks"] Õpetajate Leht, nr 31, 10. september 1999</ref>
 
Pärast Siverskaja kooli lõpetamist läks Elsa Krensman õppima [[Leningradi Toiduainetetööstuse Tehnikum]]i. Ta oleks soovinud kondiitriosakonda, et oleks "koht, kus kõht on alati täis", aga ta määrati likööri- ja viinaosakonda. Pärast tehnikumi lõpetamist soovis ta tööle asuda [[Sahhalin]]ile, aga ema hakkas nutma ja isa ütles, et "lähed Eestisse ja kõik". "Mäletan, et keegi teine meie kursuselt ei tahtnud Eestisse minna, sest kartsid [[metsavennad|metsavendi]]".<ref name="naistemaailm"/><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6&st=1&l=et "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009</ref> Nii suunatigi ta 1951. aastal Tallinna, kus teda ootas koht viinavabriku likööritsehhi juhataja asetäitjana.<ref name="OPL"/>
 
Tallinna saabudes oskas Krensman öelda eesti keeles ainult sõna "rahutuvi". Tsehhis räägiti ainult eesti keelt. Paari kuuga hakkas ta rääkima eesti keelt ja kõneles aasta pärast juba sujuvalt, soome keele oskus aitas sellele kaasa. Krensman ei saanudki juhataja ametisse, vaid alustas lihttöölisena.<ref name="OPL"/> Hiljem töötas ta likööritsehhi juhatajana ja oli [[komsomolisekretär]].<ref name="naistemaailm"/> Aastatel 1953–1967 oli ta komsomoli- ja parteitööl, alates [[1954]]. aastast [[NLKP]] liige.
 
Ta lõpetas 1961. aastal kaugõppes [[TPedI|Tallinna Pedagooglise Instituudi]] vene keele ja kirjanduse õpetajana.
Elsa Gretškina õppis aastatel 1970–1972 [[NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia|NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemia]]s.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/05/20/uudised.htm "ENSV viimane haridusminister pürib koolidirektoriks"]. Postimees, 20. mai 1998</ref> {{kas|[[1970]]. aastast}} oli tal ajalooteaduste kandidaadi kraad. Ta töötas akadeemia lõpetamise järel [[EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhatajana, aastatel 1972–1974 [[EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhataja asetäitjana ning 1974–1980 [[EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakond|EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna]] juhatajana.
 
==Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s==
[[1976]]. aastast oli Elsa Gretškina [[EKP KK]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] IX–XI koosseisu saadik.<ref>ENE 3 1988 ''sub'' Gretškina, Elsa</ref>
Aastatel 1953–1967 oli ta komsomoli- ja parteitööl, alates [[1954]]. aastast [[NLKP]] liige.
 
Elsa GretškinaTa õppis aastatel 1970–1972 [[NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia|NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemia]]s.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/05/20/uudised.htm "ENSV viimane haridusminister pürib koolidirektoriks"]. Postimees, 20. mai 1998</ref> {{kas|[[1970]]. aastast}} oli tal ajalooteaduste kandidaadi kraad. Ta töötas akadeemia lõpetamise järel [[EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhatajana, aastatel 1972–1974 [[EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhataja asetäitjana ning 1974–1980 [[EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakond|EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna]] juhatajana.
 
[[1976]]. aastast oli Elsa Gretškina [[EKP KK]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] IX–XI koosseisu saadik.<ref>"Gretškina, Elsa". ENE 3. Tallinn 1988 ''sub'' Gretškina, Elsa</ref>
 
Aastail 1980–1988 [[Eesti NSV haridusminister]].<ref name="naistemaailm"/>
 
==Tegevus iseseisvuse taastanud Eestis==
Töötas [[Akadeemia Nord]]i välissuhete büroos ja [[Vene Eragümnaasium Polüloog|Vene Eragümnaasiumi Polüloog]]i juhina ja Autotranspordiinstituudi Raiment õppe[[prorektor]]ina.
 
Ta oli [[17. märts]]ist [[1998]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. [[1996]]. aastal oli [[Mustamäe linnaosa]] [[volikogu]] kandidaat.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10417 Valimisnimekirjad: Kohalike volikogude valimised/20. oktoober]. Eesti Päevaleht, 14. september 1996</ref>
 
Elsa Gretškina suri [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2014]] ja maeti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2014]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Elsa&filter_maetud_perenimi=Gret%C5%A1kina&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=</ref>
 
== Isiklikku ==
Tema tütar [[Irina Antonjuk]] on [[Haabersti Vene Gümnaasium]]i direktor.
 
==Teoseid==
*"Kooli arengukava ja õppekava analüüsi juhend-metoodika: kultuurilis-integratsiooniline aspekt" (koos [[Lilian-Astrid Kivi]]ga; eessõna [[Toivo Sikk]]). Ilo. Tallinn 2003
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6 "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009. Lk 6
 
== Isiklikku ==
Tema tütar [[Irina Antonjuk]] on [[Haabersti Vene Gümnaasium]]i direktor [[Irina Antonjuk]].
 
==Viited==
 
== Kirjandus ==
*[[Ene Sepp]]. "Eesti haridusministrid läbi aegade". [[Kooliuuenduslane]], 1994, nr 3, lk 11–25; nr 4, lk 6–14.
*[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5
*[[Sirje Tohver]]. "Töölistüdrukust haridusministriks". [[Õpetajate Leht]], 10. september 1999, lk 8–9.
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/318FC80928B36A5DC2256D8F003FF794 "Endine haridusminister juhib transpordikooli"],. Eesti Ekspress, 27. august 2003
*ENE 3. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1988
 
 
{{JÄRJESTA:Gretškina, Elsa}}
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed‎]]
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised haridustöötajad]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]