Uni: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Uni''' on regulaarselt esinev muutus [[teadvus]]es, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.<ref>{{Netiviide|Autor=Oberhaus, D.|URL=https://motherboard.vice.com/en_us/article/4xavqw/four-leading-theories-on-why-humans-need-to-sleep|Pealkiri=Four leading theories on why humans need to sleep.|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Magades taastub [[kesknärvisüsteem]]i, [[immuunsüsteem]]i, [[lihaskond|lihaskonna]] ja [[skelett|skeleti]] töövõime.<ref>{{Netiviide|Autor=National Sleep Foundation|URL=https://sleepfoundation.org/sites/default/files/SleepWakeCycle.pdf|Pealkiri=Sleep-wake cycle: its physiology and impact on health|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Und eristab ärkvelolekust vähenenud võime reageerida [[stiimul]]itele: magades küll töötavad kõik meeled, kuid [[talamus]] on blokeeritud, mistõttu ei jõua meelte kaudu vastuvõetavad signaalid teadvusse.
Uni jaotub kaheks põhifaasiks: [[NREM-uni|NREM]] (''non-REM'') ja [[paradoksaalne uni|REM]] (''Rapid Eye Movement'' ehk kiire silmade liikumine). Lisaks jaguneb uni 90-
== Füsioloogia ==
152. rida:
REM-uni esineb kõigil imetajatel, kuid mitte putukatel ja kaladel. [[Vaalalised]] magavad ainult ühe ajupoolkeraga korraga, sest neil on vaja vahetpidamata ujuda. Ka inimesel esineb midagi sarnast: võõras kohas magades on esimesel ööl üks ajupoolkera natuke kergemas unes kui tavaliselt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tamaki, M., Bang, J. W., Watanabe, T., Sasaki, Y.|pealkiri=Night Watch in One Brain Hemisphere during Sleep Associated with the First-Night Effect in Humans|aasta=9. mai 2016|koht=|kirjastus=Current Biology|lehekülg=}}</ref>
Mõned linnuliigid, näiteks [[valgekiird-sidrik]], ei maga järjest mitmeid päevi. Põhjuseks on rändeperiood:
M., Vyssotski, A. L.|pealkiri=Evidence that birds sleep in mid-flight|aasta=3. august 2016|koht=|kirjastus=Nature Communications|lehekülg=}}</ref> Parves magavaid linde uurides on leitud, et parve äärtes paiknevad linnud magavad ühe ajupoolkeraga korraga, hoides ühe silmaga vahti võimalike röövloomade eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rattenborg, N. C., Lima, S. L., Amlaner, C. J.|pealkiri=Half-awake to the risk of predation|aasta=4. veebruar 1999|koht=|kirjastus=Nature|lehekülg=397–398}}</ref>
|