Mõhhailo Hruševskõi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Octagon11 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
Poliitikuna asus Gruševskõi tegutsema [[19. sajand]]i lõpus. Ta tegi seda peamiselt Austria-Ungaris, kus olud selleks olid vabamad, võttes sõna poolakate domineerimise ja [[russiinid]]e partikularismi vastu [[Galiitsia]]s. [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal tegutses ta aktiivselt ka Venemaal, esitades idee autonoomsest Ukrainast demokraatliku Venemaa koosseisus. Vaadetelt oli ta [[sotsialism|sotsialist]] ning üks mõjukamaid Ukraina sotsialiste-revolutsionääre (esseere).
 
[[1917]]. aastal, kui Ukrainas tuli kokku [[Ukraina Keskraada]], valiti ta selle esimeheks ja peagi kuulutas see välja iseseisva [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Nõnda võib Gruševskõid lugeda esimeseks tänapäevase Ukraina riigipeaks. Kuid [[1918]]. aastal, kui bolševike ja valgete vahel algas kodusõda, langes Ukraina kaosesse: see jagunes hetman [[Pavlo Skoropadski]], anarhistide, keda juhtis [[Nestor Mahno]], [[Matvei Hrihorjev]]i rohelise armee ja teiste rühmituste vahel. Gruševskõi lahkus eksiili ja jätkas seal nii akadeemilist kui ka poliitilist tegevust. Kui bolševikud olid Ukraina vallutanud, tahtis Gruševskõi koos teiste ukraina esseeridega sinna naasta, lootes kommunistidega koostööd teha. [[1924]]. aastal võimaldatigi tal Ukrainasse tagasi tulla, kuid poliitiline tegevus välistati täielikult. Nii keskendus ta akadeemilisele tööle, eriti oma Ukraina üldajaloo kirjutamisele.
 
[[1931]]. aastal sundisid kommunistid Gruševskõi aga Ukrainast lahkuma (algul Moskvasse, hiljem Kaukaasiasse), tema ja teiste Ukraina intelligentide vastu algatati stalinistlik laimukampaania ja tema teoste avaldamine keelati. Ta paigutati [[OGPU]] range järelevalve alla ja 1934. aastal suri ta ootamatult, võimalik, et ta tapeti.