Ants Lauter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
15. rida:
[[1911]]. aastal lõpetas ta kooli ja temast sai kontoriametnik [[Mayeri vabrik]]us. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal "teatrit" tolleaegses antvärkide klubis Gewerbeverein. Ka Ants esines vahel seal õhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja Estonia kiskus võimsa magnetina.
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus. Sellega algas Ants Lauteri teatritee, 1913. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />
===Teatritee algusaastad===
1913. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]iga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta
Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna [[Nižni Novgorod]]i operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba "Hamletis", muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ja Altermann tegi temaga eraproove.<ref name="Ants Lauter2" />
33. rida ⟶ 32. rida:
Kümne hooaja kestel, 1918. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] etendustes, lavastas Pärnu [[Endla (teater)|Endlas]] ja [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatris]], tõlkis näidendeid. Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig|Leipzigit]]
1923. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
86. rida ⟶ 85. rida:
== Elu- ja töökäik ==
* [[1911]] lõpetas Tallinna kaubanduskooli
* 1913 alustas teatritegevust [[Estonia (teater)|Estonia]]s inspitsiendi ja näitlejana▼
* Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]▼
▲1913 alustas teatritegevust [[Estonia (teater)|Estonia]]s inspitsiendi ja näitlejana
* [[1916]]–1918 mängis [[Novgorod]]i teatris▼
* 1918–[[1926]] Estonia draamajuht▼
▲Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]
* 1926–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja▼
* 1927–1941 Estonia draamajuht▼
▲[[1916]]–1918 mängis [[Novgorod]]i teatris
* 1941 Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse▼
* [[1942]] osales [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] asutamises▼
▲1918–[[1926]] Estonia draamajuht
* [[1944]] juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi▼
* 1944–1949 Estonia peanäitejuht▼
▲1926–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja
* 1949 [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] peanäitejuht▼
* [[1950]]–1951 näitleja Draamateatris▼
▲1927–1941 Estonia draamajuht
* 1951–1958 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitleja ja lavastaja▼
* [[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht▼
▲1941 Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse
* 1958–1959 Estonia direktor▼
* 1960–1962 Estonia kunstiline konsultant▼
▲[[1942]] osales [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] asutamises
* [[1938]]–1941 [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud▼
* [[1946]]–1950 [[Eesti Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)▼
▲[[1944]] juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi
* [[1945]]–1950 ja [[1969]]–1973 [[Eesti NSV Teatriühing]]u juhatuse esimees.▼
▲1944–1949 Estonia peanäitejuht
▲1949 [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] peanäitejuht
▲[[1950]]–1951 näitleja Draamateatris
▲1951–1958 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitleja ja lavastaja
▲[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht
▲1958–1959 Estonia direktor
▲1960–1962 Estonia kunstiline konsultant
▲[[1938]]–1941 [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud
▲[[1946]]–1950 [[Eesti Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)
▲[[1945]]–1950 ja [[1969]]–1973 [[Eesti NSV Teatriühing]]u juhatuse esimees.
Oli abielus 1917–[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), 1928–1949 [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon" />▼
==Lavastused ja rollid ==
727. rida ⟶ 704. rida:
== Tunnustus ==
* 1938 [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]
* 1942 [[Eesti NSV rahvakunstnik]]
* 1948 [[NSV Liidu rahvakunstnik]]
== Mälestuse jäädvustamine ==
736. rida ⟶ 713. rida:
[[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] ettepanekul [[19. veebruar|19. veebruaril]] [[1974]] Eesti NSV Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud [[Ants Lauter|Ants Lauteri]] mälestuse jäädvustamise komisjoni otsusega pälvib igal aastal üks kuni kümme aastat teatritööd teinud noor näitleja ja/või lavastaja (alates esimesest lavastusest) [[Ants Lauteri nimeline auhind|Ants Lauteri nimelise auhinna]]. Alates Eesti NSV Teatriühingu ümbernimetamisest [[1987]]. aastal on auhinda välja andnud Eesti Teatriliit. Auhinnaga kaasneb [[Vaike Pääsuke|Vaike Pääsukese]] kujundatud auaadress ja [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] rahaline preemia.<ref> [http://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/ants-lauteri-nimelised-auhinnad Eesti Teatriliit. Ants Lauteri nimeline auhind.]</ref>
==
▲Oli abielus 1917–[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), 1928–1949 [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon" />
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Ants Lauter1">Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, [[Tallinn]]. lk 5–11</ref>
751. rida ⟶ 731. rida:
<ref name="Käidud teedelt">H. Einas, K. Kask, L. Tormis, 1982, "Käidud teedelt", Eesti Raamat, [[Tallinn]]. lk 267–277</ref>
}}
== Välislingid ==
*{{imdb_nimi|id=0491588|nimi=Ants Lauter}}
| |||