Maarjamäe suvemõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{suunamine| Maarjamäe mõis| Võnnu kihelkonna mõisa| Maarjamäe mõis (Võnnu)}}
[[
'''Maarjamäe suvemõis''' oli [[suvemõis]] praeguse [[Tallinn]]a Tallinna [[Kadrioru asum]]i territooriumil
Suvemõis asutati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] lõpus. Strietbergile (või Streitberg, eesti keeles Riiumägi) asutas ilmselt esimese väikese suvemõisa [[raehärra]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liige Christian von Geldern 17. sajandi lõpuaastatel. Kohanimi on ilmselt seoses [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ajal 1558. aastal toimunud kokkupõrkega [[Mustpead]]e väesalkade ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] sõjaväe vahel.
== Clementzi suhkruvabrik ==
[[
Aastal [[1811]] ostis suvemõisa kaupmees [[Johann Gottlieb Clementz]], kes ehitas suvemõisa juurde [[suhkruvabrik]]u ning sellega seotud laod, kontorihooned ja elumajad. 1820. aastal asus krundil lisaks vabrikuhoonele veel üksteist mitmesuguse otstarbega kiviehitist, puust elumaja, mitu kuuri, sepikoda, lubjapõletusahi, võlvitud jääkelder ning kanalitega bassein, millest juhiti vabrikusse vett. 1823. aasta J. G. Clementzi valduse ja hoonete loetelus on hiljem hävinud/lammutatud hooned – vabriku peahoone, ühekorruselised kivist ait ja ait, kaks ühekorruselist elumaja tehase meistritele, puust ühekorruseline elumaja, basseini piirdeaed ja kiviplaatidest äravoolukanalid, plaatkividest piirdeaed kivisöe hoidmiseks, kaks suurt kuuri, kaks lahtist kuuri, tugev kuur tehase savi hoidmiseks, tugev lubjaahi, kivist kahekorruseline elumaja ja 1816. aastal ehitatud kivist kahekorruseline elumaja, kivist ühekorruseline majapidamishoone, kivist ühekorruseline sepikoda. Suhkruvabrik ühes kõrvalhoonetega võttis oma alla terve suure krundi. Krunti piiras kiviplaatidest laotud aed pikkusega 253 [[süld]]a (540,42m), kõrgusega 2 sülda (4,28m), paksusega 2 [[Jalg (pikkusühik)|jalg]]a (0,60m).
[[Pilt:Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (IV), 19. saj..jpg|pisi|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu]]▼
[[File:Maarjamäe suvemõis5.JPG|pisi|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu. Vaade Pirita tee poolt]]▼
[[Pilt:Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (III), 19.-saj..jpg|pisi|left|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu]]▼
[[File:Maarjamäe suvemõis2.JPG|pisi|Maarjamäe suvemõisa ait]]▼
▲Aastal [[1811]] ostis suvemõisa kaupmees [[Johann Gottlieb Clementz]], kes ehitas suvemõisa juurde [[suhkruvabrik]]u ning sellega seotud laod, kontorihooned ja elumajad. 1820. aastal asus krundil lisaks vabrikuhoonele veel üksteist mitmesuguse otstarbega kiviehitist, puust elumaja, mitu kuuri, sepikoda, lubjapõletusahi, võlvitud jääkelder ning kanalitega bassein, millest juhiti vabrikusse vett. 1823. aasta J. G. Clementzi valduse ja hoonete loetelus on hiljem hävinud/lammutatud hooned – vabriku peahoone, ühekorruselised kivist ait ja ait, kaks ühekorruselist elumaja tehase meistritele, puust ühekorruseline elumaja, basseini piirdeaed ja kiviplaatidest äravoolukanalid, plaatkividest piirdeaed kivisöe hoidmiseks, kaks suurt kuuri, kaks lahtist kuuri, tugev kuur tehase savi hoidmiseks, tugev lubjaahi, kivist kahekorruseline elumaja ja 1816. aastal ehitatud kivist kahekorruseline elumaja, kivist ühekorruseline majapidamishoone, kivist ühekorruseline sepikoda. Suhkruvabrik ühes kõrvalhoonetega võttis oma alla terve suure krundi. Krunti piiras kiviplaatidest laotud aed pikkusega 253 [[süld]]a (540,42m), kõrgusega 2 sülda (4,28m), paksusega 2 [[Jalg (pikkusühik)|jalg]]a (0,60m).
[[File:Maarjamäe suvemõisa köök, 19. saj..jpg|pisi|left|]]▼
[[File:Maarjamäe suvemõisa tall, 19. saj.*.jpg|pisi|Maarjamäe suvemõisa tall]]▼
Suhkruvabrik andis esimeses toodangu mais 1812, oletatakse<ref name="KRR_8521">{{kultuurimälestis|8521|Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>, et Maarjamäel ei valmistatud [[peedisuhkur|peedisuhkrut]], vaid ainult töödeldi ümber ehk [[rafineerimine|rafineeriti]] mere kaudu sisseveetud [[pilliroosuhkur|pilliroosuhkrut]]. Toorsuhkur toodi tõenäoliselt Brasiiliast, Saksamaalt ja Inglismaalt. 1832. aastal müüs J. G. Clementz ettevõtte Peterburi [[I gildi kaupmees|I gildi kaupmehele]] Prokofius Ivanovits Ponomarevile ning 1840. aasta Tallinna vabrikute nimistus suhkruvabrikut enam ei ole.
Suhkruvabriku aegadest on säilinud tänaseni osaliselt kivimüüritisest piirdeaed, ühekorruseline kivist elumaja peameistrile ja [[Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu]]d<ref name="KRR_8526">{{kultuurimälestis|8526|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (II), 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>,<ref name="KRR_8527">{{kultuurimälestis|8527|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (III), 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>,<ref name="KRR_8528">{{kultuurimälestis|8528|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (IV), 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>), kivist kahekorruseline ehitis, [[Maarjamäe suvemõisa tall|kivist hobusetall]]<ref name="KRR_8529">{{kultuurimälestis|8529|Maarjamäe suvemõisa tall, 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>, 1820. aastatel rajatud kivist [[Maarjamäe suvemõisa ait|ühekorruseline majapidamishoone, ait]] (teine korrus on hilisem juurdeehitus.<ref name="KRR_8524">{{kultuurimälestis|8524|Maarjamäe suvemõisa ait, 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>) ja [[Maarjamäe suvemõisa jääkelder|jääkelder]]<ref name="KRR_8522">{{kultuurimälestis|8522|Maarjamäe suvemõisa jääkelder, 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>
<gallery>
Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (II), 19. saj..JPG|Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu
▲
▲
▲
</gallery>
== Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik ==
1861. aastal ostis Clementzi suhkruvabriku [[Tallinna raehärra]] ja [[Rotermanni kaubamaja|Rotermanni kaubahoovi]] asutanud [[Christian Abraham Rotermann]], kes lasi ehitada krundile Tallinna esimese [[auruveski]] ja lasi hooned ümber kohandada [[tärklis]]e- ja piiritusevabrikuks. Rotermanni vabrik hävines 19. märtsil 1869 puhkenud tulekahjus ja Rotermann lõpetas Strietbergil tegevuse.
== Orlov-Davõdovi suvemõis ja loss ==▼
[[File:TLA 1465 1 4442 Krahv Orloff-Davõdovi loss Maarjamäel.jpg|pisi|Krahv Orloff-Davõdovi loss Maarjamäel]]▼
[[File:Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a..JPG|pisi|left|Suvemõisa peavärav kaunistati vasksete kotkastega]]▼
▲== Orlov-Davõdovi suvemõis ja loss ==
1873. aastal ostis Peterburis resideeruv krahv [[Anatoli Orlov-Davõdov]] (1837–1905) Rotermanni pärijatelt krundi Strietbergil koos seal asuvate hoonetega. Anatoli Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg. Tänapäevane koha eestipärane variant Maarjamäe, läks käibele alles 1930. aastate lõpul.▼
{{vaata|Maarjamäe suvemõisa loss}}
▲1873. aastal ostis Peterburis resideeruv krahv [[Anatoli Orlov-Davõdov]] (1837–1905) Rotermanni pärijatelt krundi Strietbergil koos seal asuvate hoonetega. Anatoli Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg. Tänapäevane koha eestipärane variant Maarjamäe, läks käibele alles 1930. aastate lõpul.
[[File:TLA 1465 1 4444 Krahv Orloff-Davõdovi lossi trepp Maarjamäel.jpg|pisi|]]▼
▲[[File:Maarjamäe loss postkaart.jpg|pisi|left|Maarjamäe lossi ja trepistiku ühendus [[Tallinna laht|mere]]rannaga, postkaardil]]
Endise tehasehoone asukohale ehitati [[Maarjamäe suvemõisa loss]], ilmselt kasutades vanu müüre. Krundi peavärav kaunistati vasksete kotkastega, randa pääsemiseks ehitati trepistik-terrass, mis ulatus mereni. Peahoone juurde ehitati ka ühekorruseline mansardkorrusega ristkülikukujulise põhiplaaniga [[Maarjamäe suvemõisa köök]]<ref name="KRR_8523">{{kultuurimälestis|8523|Maarjamäe suvemõisa köök, 19. saj.}} (vaadatud 09.10.2020)</ref>, ehitis on ühendatud kinnise galeriiga suvemõisa peahoonega. Aastatel 1926.- 1928. aastatel viidi praegune [[Pirita tee]] mereäärse ranna kaudu, lõigates ära Maarjamäe suvemõisa lossi ja trepistiku ühendus [[Tallinna laht|mere]]rannaga. Maarjamäe suvemõisa [[Inglise stiilis park|inglise stiilis pargiala]] oli märksa suurem kui tänapäeval, mõisaalal oli uhke paekivist müüridega kasvuhoone, mis asus praeguse [[Maarjamäe memoriaal]]i kohal, aiake tiigiga, tenniseväljakud, krahvinna maalimisateljee ja hulk kõrvalhooneid.
Anatoli Orlov-Davõdovi poja, A. A. Orlov-Davõdoviajal ei üüritud suvemõisa ruume enam suvitajatele, vaid krahv asus kevadel oma teenijaskonnaga Marienbergi. Marienberg oli Peterburi kõrgema seltskonna poolt hinnatud suvituskoht, seda külastasid mitmed Peterburi kõrgklassi esindajad, nende hulgas ka [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ema [[Marija Fjodorovna (1847–1928)|Marja Fjodorovna]]. Külalistetoad asusid suvemõisa lossi põhja-idatiivas.
▲[[Pilt:Maarjamäe suvemõisa loss.jpg|pisi|Maarjamäe loss]]
<gallery>
▲
▲
</gallery>
== Riviera Palais ==
20. sajandi 30ndatel üüris Maarjamäe suvemõisa Johannes Valdt, kes asutas lossi ruumidesse I järgu hotell-restorani „Riviera Palais“.
== Lennukool ==
1937. aastal ostis Eesti vabariik Marienbergi suvemõisa ja asutas sinna [[Õhukaitse]] [[Lennukool]]i. Suvemõisa lossi peahoonesse paigutati Lennukooli [[auditoorium]]id, raamatukogu, köök ja abiruumid, söögisaal, võimla (endine kaminasaal) ja pesuruum, lugemistuba ja [[aspirant]]ide eluruumid ja arhiiv, õppekomisjoni kantselei, raadiojaam, [[meteoroloogia]]jaam. Ümberehituste käigus lammutati lossi esiküljel asunud [[veranda]] ja rõdu ning muudeti oluliselt fassaadide ilmet. Mõisa ait-köök kohandati ümber praktika klassideks, osa eluhooneid lammutati, mõnele jäi eluhoone funktsiooni, ühte majutati [[staap]] ja meeskond. Tall leidis kasutust garaaži ja klassiruumidena, kuur võeti kasutusele tallina. Aiamaja-[[ateljee]] kohandati tennisemajaks, selle juurde rajati võrk- ja korvpalli ning tenniseväljakud. Koht muutus suletud [[sõjaväelinnak]]uks.
▲[[File:Eesti Ajaloomuuseum.jpg|pisi|Vaade Maarjamäe suvemõisa trepistikule [[Pirita tee]]lt]]
▲[[File:Maarjamäe suvemõis6.JPG|pisi|left]]
== Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal ==
29. aprillil 1975. aastal anti [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 191 anti Maarjamäe suvemõisa hooned [[Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum|ENSV Riikliku Ajaloomuuseum]]ile. Mõis muudeti [[Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseum]]iks. [[Maarjamäe suvemõisa park|Maarjamäe suvemõisa pargis]] on [[Eesti Ajaloomuuseum]]i [[Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal|Maarjamäe filiaali]] väljapanek [[Eesti NSV|Nõukogudeaegsetele]] [[monumentaalskulptuur]]idele, [[Maarjamäe Nõukogudeaegsete monumentide välinäitus]]. [[Maarjamäe suvemõisa loss]]is asub [[Eesti Ajaloomuuseum]]i Eesti [[Lähiajalugu|lähiajaloo]] väljapanek.
{{commonskat|Maarjamäe summer manor}}▼
=== Nõukogudeaegsete monumentide välinäitus ===
Nõukogudeaegsete monumentide välinäitusel on eksponeeritud:
65. rida ⟶ 78. rida:
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
▲{{commonskat|Maarjamäe summer manor}}
*[https://forte.delfi.ee/news/ajaloomuuseum/ajajoon-marienberg-uhe-suvemoisa-lugu?id=77078800 Marienberg. Ühe suvemõisa lugu], forte.delfi.ee, 01.02.2017
[[Kategooria:Tallinna suvemõisad]]
[[Kategooria:
| |||