Vald on peamine asu-alaasuala [[Ida-Tirool]]i ''[[Hochpustertal]]is'', [[Pusteri org|Pusteri oru]] idaosas, mis ulatub läänes [[Lienz]]ist üles piirini [[Itaalia]] [[Lõuna-Tirool]]iga. Asustus paikneb [[Drava]] jõe ülemjooksust põhja pool, [[Villgrateni mäed|Villgrateni mägede]] päikeselistel nõlvadel. Lõunas ulatub org Lienzi [[Dolomiidid|Dolomiitideni]] ja [[Karni Alpid]]eni.
== Kliima ==
20. rida:
== Ajalugu ==
Ala kuulus hertsog [[Tassilo III]] poolt 769. aastal [[Innicheni klooster|Innicheni kloostrile]] antud valdusesse. Esmakordselt 1000. aasta paiku mainitud ''Silano'' valdust pidasid 13. sajandist alates Meinhardiinidest [[Görzi krahvkond|Görzi krahvid]]. Kihelkonnakirik pühitseti 1326. aastal. Krahv [[Leonhard von Görz]] andis kodanikele 1469. aastal laadaõigused. Pärast liini hääbumist 1500. aastal hõivas Silliani [[Habsburgid|Habsburgist]] kuningas [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja liidendas selle [[Tirooli krahvkond]]a.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] oli Sillian [[Austria-Ungari armee]] garnisonilinn. 1919. aasta [[Saint-Germaini rahu]]ga sai sellest piirilinn [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] Lõuna-Tirooli maade kõrval.
26. rida:
== Tuntud inimesi ==
Noor [[Richard Strauss]] veetis alates 1872. aastast mitu suve Sillianis;väidetavaltja kirjutas seal isegi muusikat. Väidetavalt mängis ta kirikus orelit, samuti ''Schwarzer Adler''Adleri (Must'must Kotkaskotkas') võõrastemajas klaverit, ning kirjutas siin isegi muusikat.
== Majandus ==
Silliani majandus põhineb peamiselt puidutööstusel ja turismil. SaadavalKülastajaid onsaadakse majutada kõigis kategooriates, 1200kokku külaliseleon mõeldudneile pakkuda 1200 voodikohta.
