E-raha: erinevus redaktsioonide vahel

[[ELEuroopa Liidu direktiiv|EL direktiivi]]<nowiki/>i 2009/110 artikkel 2, punkt 2 sätestab: ''e-raha – elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja''. Sama direktiivi artikkel 12 sätestab: ''Liikmesriigid '''[[Intressi keeld|keelustavad intressi maksmise]]''' või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab''. <ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009 , mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32009L0110 EÜ]</ref>

Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6, lõige 1. sätestab: ''e-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses; 2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses; 3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja. Sama pragrahvi lõige 2:'' '''E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi''', muud tasu ega kohaldada muid soodustusi. <ref>Makseasutuste ja e-raha asutuste [https://www.riigiteataja.ee/akt/13256098?leiaKehtiv seadus]</ref>