E-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
Definitsiooni muutmine, korduste või mitteviidatud väidete kõrvaldamine.
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
 
'''E-raha''' on [[sularaha]] digitaalne ekvivalent ning see võib olla nii [[Tarkvara|tarkvara-]] kui ka [[Riistvara|riistvarapõhine]]. Kaardipõhist e-raha, näiteks ettemaksekaardile või elektroonilisse rahakotti talletatud e-raha kirjeldatakse tavaliselt riistvarapõhisena. Teine võimalus on hoida e-raha internetis asuval maksekontol. Sellisel juhul loetakse seda tarkvarapõhiseks.<sup>[1]</sup>
'''E-raha''' (ka '''elektrooniline raha''', '''elektronraha''', '''digitaalne raha''', '''digiraha''', '''küberraha, virtuaalraha''') on [[raha]] või muu [[maksevahend]], mida vahetatakse vaid elektrooniliselt.
 
[[EL direktiiv]]<nowiki/>i 2009/110 artikkel 2, punk 2 sätestab: „e-raha – elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja“. Sama direktiivi artikkel 12 sätestab: „Liikmesriigid '''[[Intressi keeld|keelustavad intressi maksmise]]''' või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab.<sup>[2]</sup>
Tavaliselt hõlmab see kas [[arvutivõrk]]ude, [[internet]]i või digitaalsete kaardisüsteemide kasutamist. [[Elektrooniline fondide ülekanne]] (EFT), [[otsekorraldus]]ed, [[kulla digitaalvaluuta]] ning [[virtuaalne valuuta]] on kõik elektronraha näited. Ühtlasi on see ka ühine termin mida kasutatakse nii [[finantskrüptograafia]] kui ka seda võimaldavate tehnoloogiate puhul.
 
Samas kui elektronraha on olnud krüptograafidele huvitavaks probleemiks (vaadakem näites [[David Chaum]]i või [[Markus Jakobsson]]i töid) tänapäevani, on e-raha kasutamine olnud siiski suhteliselt tagasihoidlik. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et [[EL direktiiv]] 2009/110 artikkel 12 sätestab: Liikmesriigid '''[[Intressi keeld|keelustavad intressi maksmise]]''' või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab. Sama sätestab Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6, lg 2: '''E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi''', muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.
 
==Elektroonilise raha süsteemid==