Erinevus lehekülje "Jaak Joala" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 26 889 baiti ,  1 aasta eest
Lehekülg asendatud tekstiga ''''Jaak Joala''' sai 1980datel aastatel rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik".'
(Lehekülg asendatud tekstiga ''''Jaak Joala''' sai 1980datel aastatel rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik".')
Märgised: Asendamine Tühistatud
'''Jaak Joala''' sai 1980datel aastatel rahvasuus hüüdnime "[[Kreml]]i [[ööbik]]".
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = Jaak Joala
| Pilt = Jaak Joala 94.jpg
| Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal
| Pildi_suurus =
| Horisontaalne =
| Taust = soolo_laulja
| Sünninimi =
| Alias =
| Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}}
| Sünnikoht = [[Viljandi]]
| Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}}
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Päritolu =
| Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]]
| Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}}
| Stiil = [[popmuusika|popmuusika]]
| Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]]
| Aktiivne =
| Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]]
| Seotud_artistid =
| URL =
| Koosseis =
| Endised_liikmed =
}}
'''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[laulja]], [[muusikapedagoog]] ja [[muusikaprodutsent]].
 
==Elulugu==
Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. keskkoolis]] [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänaval]] ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. keskkoolis]] [[Mulla tänav]]al. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], alguses [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Kaarli puiestee|Suvorovi puiesteel]] ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] [[Vabaduse väljak|Võidu väljak]]ul.
 
Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}}
 
Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas [[Tippmeloodia]] lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt.
[[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]]
Vana-aasta õhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref>
 
Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]].
 
[[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu.
[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref>
 
[[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad üleastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il.
 
1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref>
 
[[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]].
 
Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le.
 
== Isiklikku ==
[[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]]
Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008).
 
Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019).
 
Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala.
 
==Hinnangud==
{{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}}
 
{{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}}
 
{{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}}
 
{{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}}
 
==Tunnustus==
* Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s
* [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980)
* [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref>
*[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest.
*Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>
 
==Diskograafia==
Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
*[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref>
*[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref>
*[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" />
*2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref>
 
==Vaata ka==
*"[[Mu kodu]]"
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020
*Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites) 
*''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015. 
 
==Arhiivisaated==
===Raadiosaated===
*[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 ÕHTU KAHELE. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 MUUSIKALINE TUND. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]] (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 VIKERKÄÄR. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 LASTETUBA. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 ELU EDETABELID. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare pühendab tänase saate Jaak Joalale (26. juuni 1950 - 25. september 2014)) [[Raadio 2]], 26.09.2014.
 
===Telesaated===
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle grupi helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996.
*[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996.
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000.
*[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles)
*[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015.
* Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04
* Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8
* Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco
 
== Välislingid ==
* [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis]
* [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is
* [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972)
* [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008
* [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008
* [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe)
* [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014
* [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015
 
{{JÄRJESTA:Joala, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Poplauljad]]
[[Kategooria:Eesti flötistid]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]
Anonüümne kasutaja