Erinevus lehekülje "Ränne" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 20 baiti ,  9 kuu eest
P
resümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB)
P
 
'''Ränne''' ehk '''migratsioon''' (ka ''rändamine'') on püsiv elukoha vahetus. Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes rühmades.
 
Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud [[nomaad]]idega, kelle elukohavahetus põhjustas tihti tõsiseid konflikte [[pärismaalased|pärismaiste]] rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või [[assimilatsioon|assimileeruma]]. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi järgivad. Migratsioon tänasestänapäevases mõistes võib-olla [[regioon]]i- või [[riik|riigi]]sisene või piiriülene, vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või [[küüditamine]]. Inimesed, kes rändavad mingile alale sisse, on [[immigratsioon|immigrandid]] ja inimesed, kes mingilt alalt lahkuvad, on [[emigratsioon|emigrandid]] ehk väljarändajad. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse [[asunik]]eks või [[kolonist]]ideks. Migratsiooni ja [[kolonialism]]i poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse [[pagulane|pagulasteks]].
 
Ränne jaguneb laias laastus kaheks liigiks: siserändeks (riigisisene) ja välisrändeks (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada põhjuse järgi vabatahtlikuks ja sundrändeks.
Kaasaegses mõistes võib migratsioon olla mitme ebasoodsa olukorraga kaasnev nähtus: näiteks [[sõda]]de, poliitiliste konfliktide või looduskatastroofide tagajärg.
 
Tänapäeval on peamiseks migratsiooni põhjuseks soov oma majanduslikku olukorda parandada. Maailmas valitseb suur lõhe sissetulekute vahel, mida võib erinevates riikidesriigiti sama töö eest teenida. Samas leidub igal ajahetkel töökohti kõrgepalgalistes riikides, kus on puudus oskustöölistest. Paljud riigid, näiteks [[Austraalia]] ja [[Suurbritannia]], on loonud immigratsiooni soodustavaid määruseid, et anda mitte-kodanikest vajalikele oskustöölistele sissesõiduviisasid. Seega on migratsioonisooviga inimestel majanduslik stiimul omandada kodumaal vajalikud oskused ja kvalifikatsioonid, et sihtriigis kandideerida oskustööle. Selle näiteks maailmas saab pidada ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sisest rännet, kus legaalsed piirid migratsioonile on kas täielikult või suures osas kaotatud. Kõrgema palgatasemega riigid, nagu [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ja [[Suurbritannia]], on migratsiooni sihtriikideks ning päritolumaadeks on madalapalgalisemad liikmesriigid, nagu [[Kreeka]], [[Ungari]], [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]].
Osa tänapäevasest rändest sihtriikidesse toimub ka [[illegaalsus|illegaalselt]], mis on migrantidele suur tagasilöök tööturul. Illegaalsete immigrantide vood on eriti tugevad [[Mehhiko]]st [[USA]]sse, [[Mosambiik|Mosambiigist]] [[LAV]]i, [[Bulgaaria]]st ja [[Türgi]]st [[Kreeka]]sse ning [[Põhja-Aafrika]]st [[Hispaania]]sse ja [[Itaalia]]sse.
 
=== Suhtelise ebavõrdsuse teooria===
 
[[Suhtelise ebavõrdsuse teooria]] (inglise keeles ''relative deprivation theory'') väidab, et teadlikkusteadlikkusel sissetuleku erinevuste kohta naabrite või teiste leibkondade vahel ningja tööjõu emigratsioonil piirkonnast on oluline roll rände laienemisele. Stiimul võõrsil töötada on palju tugevam piirkondades, kus sissetulekute erinevused on suuremad. Lühiajaliselt võib tõsta pereliikmete poolt saadetud raha ebavõrdsust, pikemas perspektiivis aga vähendada. Tööjõurändel on indiviidi jaoks kaks faasi: esmalt investeerivad migrandid inimkapitali loomisse ja siis püüavad nad kapitaliseerida oma investeeringut. Sel viisil püüavad edukad migrandid anda oma lastele paremat haridust ja peredele paremat kodu. Edukad kõrgelt kvalifitseeritud väljarändajad võivad naabritele ja potentsiaalsetele migrantidele eeskujuks osutuda, kes soovivad ka sama edukad olla.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
=== Maailma süsteemide teooria ===
===Ravenstein===
 
Inimeste migratsiooni kirjeldamiseks on välja pakutud teatud sotsioloogilisi reegleid. Siin on toodud nimekiri [[Ernst Georg Ravenstein]]i väljapakutud ideedest ajavahemikul 1834–1913. Need reeglid on järgmised:
* Iga migratsioonivoog tekitab naasmise või vastumigratsiooni
* Valdav osa migrante liigub vaid lühikest distantsi.
126 104

muudatust