Erinevus lehekülje "Paramagnetism" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
[[Pilt:Paramagnetic probe without magnetic field.svg|pisi|Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest]]
[[Pilt:Paramagnetism of liquid oxygen.jpeg|pisi|Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest]]
'''Paramagnetism''' on [[magnetism]]i vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise [[spinn]]iga valents[[elektron]]id orienteeruvad välises [[magnetväli|magnetväljas]] magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda. Nähtus on vastupidine [[diamagnetism|diamagnetilisele]] ainele, mis välisesse välja asetatuna nõrgendab välist magnetvälja.<ref>G. L. Miessler and D. A. Tarr "Inorganic Chemistry" 3rd Ed, Pearson/Prentice Hall publisher, ISBN 0-13-035471-6.</ref> Paramagnetilistel ainetel on suhteline [[magnetiline läbitavus]] suurem või võrdne ühega (st [[magnetiline vastuvõtlikkus]] on positiivne), seetõttu nad tõmbuvad magnetväljaga. Välise välja poolt indutseeritud [[Magnetism#Magnetmoment|magnetmoment]] on [[väljatugevus]]ega lineaarne ja seetõttu suhteliselt nõrk. Magnetmomendi tuvastamiseks on tarvis tundlikku ja analüütiliselt tasakaalustatud mõõtevahendit. Tänapäeval kasutatakse paramagnetiliste materjalide uurimiseks tihti [[SQUID]]-[[magnetomeeter|magnetomeetrit]].
 
Paramagnetilistel materjalidel on väike, positiivne vastuvõtlikkus magnetväljadele. Magnetväli tõmbab sellist materjali enda poole, kuid pärast magnetvälja eemaldamist ei säili sellises aines magnetilised omadused. Paramagnetilisi omadusi põhjustavad paardumata elektronid ja välise magnetvälja poolt orienteeritud elektronid. Paramagnetiliste ainete hulka kuuluvad näiteks [[magneesium]], [[molübdeen]], [[liitium]] ja [[tantaal]].