Päikesesüsteemi teke ja areng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) valitud heaks artikliks |
|||
71. rida:
Kaugemate planeetide gravitatsiooni tõttu liikus suur hulk asteroide Päikesesüsteemi siseosasse, kuni Kuiperi vöö tihedus langes tänapäevasele tasemele.<ref name="OBrien2007" /> See võis umbes 4 mld aastat tagasi ehk 500–600 mln aastat pärast Päikesesüsteemi teket põhjustada Suure Hilise Pommitamise.<ref name="Gomes" /><ref name="shuffle" /> See ajajärk kestis sadu miljoneid aastaid ja selle tõestuseks on siiamaani nähtavad [[impaktstruktuur]]id Päikesesüsteemi siseosa geoloogiliselt surnud taevakehadel, nagu näiteks Kuul ja Merkuuril.<ref name="Gomes" /><ref name="Chronology" /> Kõige varasem tõend elust Maal pärineb ajast 3,8 mld aastat tagasi, mis jääb aega kohe pärast Suure Hilise Pommitamise lõppu.<ref name="life" />
Taevakehade kokkupõrkeid peetakse Päikesesüsteemi arengu korrapäraseks (tänapäeval küll aga harva esinevaks) osaks. Nende jätkuva toimumise tõestuseks on [[komeet|komeedi]] [[Shoemaker–Levy 9]] kokkupõrge Jupiteriga 1994. aastal, Jupiteri impaktsündmus 2009. aastal, [[Tunguusi katastroof]], [[Tšeljabinski meteooriplahvatus]] ja [[Arizonas]] paiknev [[Barringeri kraater]]. [[Akretsioon (astronoomia)|Akretsioon]] ei ole seetõttu lõppenud ja võib ikka veel elu Maal ohustada.<ref name="Chapman" /><ref name="Agnor2006" />
Päikesesüsteemi arengu käigus tõukasid hiidplaneedid komeedid Päikesesüsteemi siseosast tuhandete aü kaugusele, kus need moodustasid [[Öpiku-Oorti pilv]]e. Umbes 800 mln aasta möödudes hakkas pilv galaktiliste loodete, mööduvate tähtede ja hiiglaslike molekulaarpilvede mõjul tühjenema, kui komeedid tagasi Päikese poole liikusid.<ref name="Morbidelli2008" /> Päikesesüsteemi arengut paistis mõjutavat ka [[päikesetuul]]e, mikrometeoriitide ja [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelise keskkonna]] osade põhjustatud kosmosemurenemine.<ref name="Weathering" />
| |||