Haapsalu sõjaväelennuväli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Lennuangaar nõukogude ajast.jpg|pisi|[[Kaponiir]]id (varjend-[[angaar]]id) Haapsalu sõjaväelennuväljal (avade eest on puudu lükand-terasväravad)]]
'''Kiltsi lennuväli''' ehk '''Haapsalu lennuväli''' on praegu mahajäetud kunagine [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSVõhutõrjevägede Liidu õhukaitsevägede]] [[14. õhukaitsediviis]]i [[425.õhutõrjediviisi hävituslennuväepolk|425. hävituslennuväepolgu]]<ref name="ww2.dk">http://www.ww2.dk/new/air%20force/regiment/iap/425iap.htm</ref> 2,5&nbsp;km betoonrajaga [[lennuväli]],<ref>[http://pluss.postimees.ee/4127181/kiltsi-lennuvali-on-kavas-lennukorda-seada Postimees: Kiltsi lennuväli on kavas lennukorda seada]</ref> [[Haapsalu]] linnast 4&nbsp;km edelas, [[Kiltsi küla]] kõrval.
Lennuvälja lähedal asub kunagise [[Ungru mõis]]a varemetes barokne [[härrastemaja]].
[[File:Jakovlev Jak-9 (SA-kuva 162978).jpg|pisi|left|Jak-9]]
[[Pilt:Mig-19.jpg|pisi|[[Mikojan-Gurevitš MiG-19|MiG-19]]]]
 
[[Pilt:Yak 9 1.jpg|pisi|left|Jak-9UM]]
[[Pilt:Mikoyan-Gurevich MiG-23MLD Flogger K USAF.jpg|pisi|[[Mikojan-Gurevitš MiG-23|MiG-23]]]]
 
Lennuvälja rajamist alustati 1939,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa-Haapsalu-aerodroom-1.pdf Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 1 (4) (linnaku osa) Ridala vallas Läänemaal], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2013</ref> jalennuvälja kasutati kasutasid Nõukogude õhujõudude pooltlennuväeosad ka pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|Teist maailmasõda]], kui 275. Puškini Punalipulise hävituslennuväediviis, jäi pealepärast [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aasta]] Moonsundi ehk [[Muhu dessant (1944)|Muhu väina operatsioon]]idessanti, Haapsallu koos kahe polguga: 14. kaardiväe A. A. Ždanovi nimeline Leningradi Punalipuline Suvorovi III järgu ordeniga hävituslennuväepolgu ja 159. Tallinna Punalipuline hävituslennuväepolguga Ungru lennuväljal, koos lennuväljateeninduspataljoniga. 159. hävituslennuväepolk baseerus Ungrust ümber 1940. aastate lõpus [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljale]]. 14. hävituslennuväepolk lahkus 1957. aastal Ungarisse. Hävituslennuväediviisi relvastuses olid aastail 1944–1951 hävituslennukid [[Jak-9]] ja Jak-9U.
 
1960. aastate lõpupoolel jõudis [[Eesti NSV]] juhtkond [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]iga kokkuleppele, et Eesti NSV aitab välja ehitadaehitab välja HaapsaluHaabsalu külje alla uue lennuväebaasi siis [[Tallinn]]as baseerunud 425. lennuväepolgu jaoks. 1970. aastal koliski see sõjaväeosa täies koosseisus uuele Kiltsi küla lähedale rajatud baaslennuväljale. Vabanenud [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuvälja]] maa-ala Lasnamäel läks [[Tallinna Linnalinna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] käsutusse.
 
Kiltsi lennuvälja suurus oli 325 ha, betoonkattega rajad on 2500 m pikad, lennukite tarbeks oli 28 [[varjend-angaar]]i. Enamus linnakusõjaväelinnaku lagunenud hooneidhooned lammutati 2013. aastal. Lennurajast lõunas<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa-Haapsalu-aerodroom-2.pdf Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 2 (4) lõunapoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016</ref>, läänepool<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa-Haapsalu-aerodroom-3.pdf Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 3(4) (läänepoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016</ref> ja idapool asusid angaarid<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa-Haapsalu-aerodroom-4.pdf Haapsalu (Kiltsi) lennuväli 4 (4) (idapoolsed angaarid) Ridala vallas Läänemaal], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2016</ref>. [[Rohuküla]] juures, [[Rohuküla-Haapsalu raudtee]] ääres asus 23 hektari suurune, 1 kilomeetri pikkune ja uumbes 200 meetri laiune Kiltsi lennuvälja 102. üksiku lennvälja tehnilise tagamise pataljonitehnohooldusbataljoni (s/o 42094) kütuseladu<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa%20Rohukyla%20lennuvalja%20kytuseladu.pdf Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2014</ref>.
 
Haapsalus lendas lennuväepolk jätkuvalt samade lennukitega [[MiG-19]], millega Tallinnaski lennati, kuni aastani 1977, mille järel sai polk uuemad lennukid [[MiG-23]]. Vahetult enne Vene vägede lahkumist taasiseseisvunud Eestist oli lennuväljal 38 MiG-23 tüüpi sõjalennukit.<ref name="ww2.dk"/>