Erinevus lehekülje "Laine (vahilaev)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
13. novembril 1918 võtsid [[kaitseliit]]lased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai ellu kutsutavate Eesti Merejõudude esimeseks [[sõjalaev]]aks '''Laine''' (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni '''Laene'''). Komandöriks määrati järgmisel päeval kaugsõidukapten [[Eduard Loomus]]. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel – esmakordselt oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel.
 
Algul määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. 1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 [[Nõukogude Venemaa]] kaubalaeva (hilisemad Baltonia, [[Kajak (laev)|Kajak]], [[Kodumaa (laev)|Kodumaa]] ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist [[suurtükilaev]]ana ja [[dessantlaev]]ana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. 26.–28. juuli 1919 oli Laine juhtlaev Eesti Vabadussõja kõige suuremas
meritsi teostatud transpordioperatsioonis, mille käigus toimetati 9. jalaväepolk Pärnust Narva-Jõesuusse.
 
Rahuajal kasutati Lainet esmalt lühiajaliselt piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute [[Kalev-klassi allveelaevad]]e esimene baaslaev. 24. – 27. septembril 1938. aastal toimus allveelaevade (ainuke ametlik) visiit välisriiki, Soome Helsingisse, kuhu Laine sõitis kaasa saatelaevana. Sõja korral määrati laeva ülesandeks merekindluste ette veesatavate miinitõkete valvamine. 1938. a sattus Laine avariisse ja saadeti talvel dokki, kus vahetati välja suur osa kereplaadistusest. 1939. a kevadel renoveeriti Arsenali tehases laeva suurtükid.
 
===Punavõimu teenistuses===
2508

muudatust