Karen Horney: erinevus redaktsioonide vahel

Karen Horney sündis 1885. aastal Saksamaal Hamburgi lähedal. Tema isa, Berndt Wackels Danielson oli norralane, sügavalt usklik ning teenis leiba laevakapteninalaevakapten. Ema Clotilde (keda teataksehüüti kui "Sonni"Sonniks) oli väga veetleva välimusegaveetlev naine, kes oli oma abikaasast 18 aastat noorem. Horneyl oli vanem vend (Berndt), kellest ta väga hoolis. Samuti oli tal neli vanemat poolõde-venda isa eelmisest abielust.<ref name="Smith" />

Võrreldes teiste psühhoanalüütikutega, käsitles Horney neuroosi teise nurga alt. Nimelt erinevalt Freudist ei uskunud Horney, et ärevus on vältimatu osa inimese psüühikast. Vastupidi, Horney arvas, et ärevus tekib ebaturvalisuse tundest, mida põhjustab ebapiisav vanemlik hoolitsus (sinnant alla kuuluvadpuudub vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekteerimineaustus). Vastavate tingimuste puudumine põhjustab aga omakorda baasärevust. Sellest tulenevalt leidis ta, et neurootilise käitumise etioloogia on seotud suhetega vanema-lapse vahel. Kui laps saab tunda end armastatu ja aktsepteerituna, tunneb ta end ka turvaliselt ning nii on suurem tõenäosus, et tema areng kulgeb normaalselt. Teisalt kui aga laps tunneb end ebaturvaliselt ning käitub seega vaenulikult oma vanemate suhtes, võib vaenulikkus generaliseeruda ningja muutuda baasärevuseks. Horney järgi võib ülemäärase baasärevuse tasemega lapsest saada tulevikus neurootiline täiskasvanu.<ref name="Hjelle" />

Horney järgi on mitmeid viise, kuidas neurootiliste konfliktidega toime tulla – need kõik on alateadvuses. Esimeseks mehhanismiks on konflikt reaalmina ja idealiseeritud mina vahel, mille tulemuseks on perfektsionism. Neuroos tekib, kui reaalne mina on asendatud idealiseeritud minaga – seda nimetatakse neuroosi tekkimise baasmehhanismiks. Terve isiksus on juhul, kui reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku.