'''Wertheri efekt''' on reaalse inimese või väljamõeldud tegelaskuju [[suitsiid|enesetapu]]i kajastamisele järgnev mingil viisil seda imiteerivatejäljendavate enesetapukatsete või -soorituste laine.
== Ajalugu ==
Selline imiteerivjäljendav suitsiidikäituminekäitumine on saanud nime [[Johann Wolfgang von Goethe]] 1774. aastal ilmunud romaani "[[Noore Wertheri kannatused]]" peategelase järgi. Romaani ilmumisele järgnes enesetappude arvu järsk suurenemine, kusjuures vabasurma minejad võtsid sageli eeskuju nii Wertheri surmaeelsest riietusest kui tapmismeetodist. Goethe romaan oli justkui käitumisjuhis ahastuses noortele ja negatiivse eeskuju tõttu teatud riikides see raamat keelati. Seetõttu hakati raamatus, näidendis, laulusõnades või meedias esitatud tegelase enesetappu imiteerivat suitsiidi erialases kirjanduses nimetama Wertheri efektiks. Sarnaseid juhtumeid on ajaloos mitmeid, märkimist vääriksid veel ehk kuulsate inimeste meedias kajastatud enesetapud. Näiteks [[Kurt Cobain]]i enesetapule või [[Marilyn Monroe]] võimalikule enesetapule järgnenud kuul tõusis suitsiidijuhtumite arv mitu korda.
