Bertha von Suttner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness '''Bertha von Suttner'''; sündinud krahvinna '''Kinsky von Chinic und Tettau'''; [[9. juuni]] [[1843]] [[Praha]] (tollal [[Austria keisririik]]) – [[21. juuni]] [[1914]] [[Viin]] (tollal [[Austria-Ungari keisririik]]) oli austria kirjanik ja rahuliikumise tegelane. Ta oli esimene naine, kes võitis [[1905]]. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
 
== BiograafiaElulugu ==
Suttner sündis vaesunud Austria feldmarssali krahv Franz-Josef Kinsky von Wchinitzi und Tettau (1768–1843) ja tema abikaasa Sophie Korneri (1815–1884) peres. Vanemad olid abiellunud [[26. juuli]]l [[1834]]. Suttneril oli vanem vend krahv Arthur Franz Kinsky von Wchinitz und Tettau (1837–1906), kes suri vanapoisina.
 
11. rida:
Pärast oma romaani "Sõjariistad maha!" ([[saksa keel|saksa]] "Die Waffen nieder!") avaldamist [[1889]]. aastal tõusis ta rahuliikumise juhtivaks figuuriks, rajades [[1891]]. aastal Austria patsifistliku organisatsiooni. Ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse üldtuntud rahuajakirja Die Waffen Nieder! toimetajana. Ajakiri sai nime Suttneri raamatult ja ilmus aastail [[1892]]–[[1899]]. Suttneri [[patsifism]] oli mõjutatud [[H. T. Buckle]], [[Herbert Spencer]]i ja [[Charles Darwin]]i kirjutistest. Ehkki tema isiklik kontakt Alfred Nobeliga oli lühike, kestis kirjavahetus viimase surmani [[1896]]. aastal. Arvatakse, et Suttner mängis peamist rolli Alfred Nobeli otsuses jagada ka rahuauhindu, mis hiljem oli kirjutatud Alfredi [[testament]]i. Aastal 1905 võitis Suttner Nobeli rahuauhinna.
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
Suttnerit on kujutatud Austria kahe2-[[euro|eurosel ]]mündil. Enne seda oli tateda kujutatud [[Austria šilling|Austria šillingi]] 1966. aasta väljaande 1000-šillingisel rahatähel.
 
== Looming ==