Pauluse kiri galaatlastele: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toim
PResümee puudub
1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
'''Pauluse kiri galaatlastele''' on üks [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamat [[Piibel|Piiblis]] ([[lühend]] '''Gl'''). See on Uue Testamendi 9. raamat, millele eelneb [[Pauluse teine kiri korintlastele]] ja järgneb [[Pauluse kiri efeslastele]]. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses pole kahtlust.<ref>Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction." - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk. 473</ref>. [[Kardinal]] [[Stephen Langton]] jagas kirja 6 peatükiks. Kiri on kirjutatud [[koinee]]s.
 
== Nimetus ==
6. rida:
 
== Autorlus ==
Kirja autor on apostel Paulus<ref>R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 15</ref> ja kiri on adresseeritud "[[Galaatia]] kirikutele"<ref>Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk 304</ref>. Teoloogide seas on kasutusel teooriaid, kas kiri oli kirjutatud Põhja- või Lõuna-Galaatia kogudustele <ref>Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.1-3 1–3</ref>, kuid Pauluse Galaatia-külastuse kohta saab teavet [[Apostlite teod|Apostlite tegude]] raamatust, milles kirjeldatakse üksikasjaliselt vaid evangeliseerimist Lõuna-Galaatias, kõnelemata midagi tööst [[provints]]i põhjaosas, mistõttu tõenäoliselt kirjutas Paulus kirja provintsi lõunaosa kristlastele pärast lahkumist [[Galaatia]]st, millele oli järgnenud [[Jeruusalemm]]ast pärit [[juudid|juudi]] verd kristlaste [[misjon]].<ref>R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 28</ref> <ref>Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk. 468</ref>.
 
 
== Tekkelugu ==
15. rida ⟶ 14. rida:
 
===Põhja-Galaatia teooria===
Selle teooria alusel peab olema ajaline määratlus piisavalt hiline, et Paulus jõuaks piirkonda külastada<ref>Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction." - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk.472-473 472–473</ref>.
 
===Lõuna-Galaatia teooria===
Kirjas leiduvatele tõenditele tuginedes on selge, et kiri kirjutati mõni aeg pärast Lõuna-Galaatia evangeliseerimmist Pauluse poolt. <ref>R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 28</ref> Lõuna-teooriale annab kaalu see, et "Galaatia" tähendab provintsi üksnes riigi ametlikes tekstides, muidu aga - ka [[Apostlite teod|Apostlite tegude raamatus]] - maakonda ning [[Rooma kodanik]] kodanikunauna näib Paulus mõtlevat oma tegevustest riigi provintside raames (näiteks Aasia, Makedoonia, Ahhaia).<ref>Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk. 4</ref>
 
Paulus võis Galaatiat külastada kahel korral ja on mõeldav, et koos tagasiteega võibki tõlgendada Pauluse ja [[Barnabas]]e esimest misjonireisi provintsi lõunaosa kõige kaugematesse punktidesse kahe Galaatia külaskäiguna, kuigi olles sel juhul ajaliselt teineteisele väga lähedal. Järgmine daatum külaskäiguks antud piirkonda olnuks pärast Jeruusalemma nõupidamist (Ap 14:41), mis näib aga liiga hiline ja tekitab uusi probleeme. <ref>R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 29</ref>
Kui Pauluse teine külastus on see, mis mainitud Ap 16:6, on kiri kirjutatud aasta või kaks peale Jeruusalemma [[kirikukogu]].<ref>Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction." - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk. 473</ref>
 
Juhul kui kiri saadeti lõunapoolsemate maakondade kogudustele, mis rajati juba enne Jeruusalemma [[sinod]]it, siis oleks see võidud kirjutada juba aastal 48, enne 49.-nda aasta apostlite kontsiili (Ap 15), mis teeks kirja galaatlastele Uue Testamendi varajasimaks raamatuks ning oleks kirjutatud enne [[Pauluse esimene kiri korintlastele|Korintose kirju]].<ref>Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.3-4 3–4</ref>
 
Varane daatum lahendaks ka probleemi, et Paulus ei nimeta kirjas kusagil Jeruusalemma kirikukogu otsuseid, mis tsiteerituna oleksid kahtlemata kogu vaidluse lahendanud. Loomulikult võisid Paulusel olla erilised põhjused, miks ta ei soovinud seekord Galaatiasse kirja saates seda "ametlikku" relva kasutada. <ref>R. Alan Cole (2004). "Pauluse kiri galaatlastele." Tallinn: Logos. Lk 29</ref>
 
Mõnedes käsikirjades säilinud niinimetatud [[Markion]]i [[proloog]] on andnud ainet oletuseks, et kiri on tekkinud peagi pärast Pauluse jõudmist [[Ephesos|Efesosse]] (Ap 19:1-31–3) või hiljem (Ap 20:1) kujutatud olukorras, 55.-nda aasta suvel.<ref>Jukka Thurén (1997). "Pauluse kiri galaatlastele." Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk. 3</ref>
 
Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub [[Papüürus 46]] [[manuskript]]il [[2. sajand]]ist.
43. rida ⟶ 42. rida:
 
==Õpetus==
Kiri galaatlastele on Pauluse väga otsekohene rünnak. Kirja sisuks on käsu otstarbe selgitus [[armuõpetus]]e [[kontekst]]is. Kirja põhiteema on vabadus kristluses. Paulusel oli raske ülesanne õpetada [[Juudikristlus|juudikristlasi]] õigesti elama [[paganlus|paganate]] keskel. Ta keelas juudikristlasi, et need ei nõuaks paganatelt [[ümberlõikamine|ümberlõikamist]] ega [[Mooses]]e [[seadus (judaism)|seaduste]] pidamist, vaid rõhutaks kõigepealt [[evangeelium]]i päästemissiooni <ref>Gl 1,7; 4,17; 5,10</ref>.
 
Pauluse õpetus lähtus suuresti [[usk|usul]], kuid Jeruusalemmast tulnud misjonärid rõhutasid seaduste järgimist, ümberlõikamist ning [[kalender|kalendrilisi]] [[püha]]sid.<ref>Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament." New Haven and London: Yale University Press. Lk. 469</ref> Kirjaga kehtestab Paulus kristluse vabaduse Moosese seadusest. <ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk. 437</ref>
 
== Kiri eesti keeles==
[[Georg Müller]]i [[jutlus]]test [[17. sajand]]i algusest on säilinud varasemad teadaolevad [[eesti keel|eestikeelsed]] kirjakohad Pauluse kirjast galaatlastele. <ref>Gl 1:1; Gl 1:8-98–9; Gl 4:4-54–5.</ref>
 
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles [[1686]]. aasta "[[Wastne Testament|Wastses Testamendis]]" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Galatrile". [[1694]] [[Müncheni käsikiri|Müncheni käsikirjas]] on kiri pealkirjastatud "Paulusse se Apostli Ramat Kalatridele kirjotud" ja [[1739]]. aasta Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Kalatia-ma rahwale kirjotud."
 
== Viited ==