Rutikvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
[[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i (1726–1755) järeltulijate valduses oli Rutikvere pärusmõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal ning [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i järeltulijate liini valduses oli terve hulk mõisaid: [[Imavere mõis|Imavere]], [[Kaave mõis|Kaave]], [[Kassinurme mõis|Kassinurme]], [[Kivijärve mõis|Kivijärve]], [[Koppelmaa mõis|Koppelmaa]], [[Kurista mõis|Kurista]], [[Kärde mõis|Kärde]], [[Mõisaküla mõis|Mõisaküla]], [[Nõmme mõis|Nõmme]], [[Pühatu mõis|Pühatu]], [[Tapiku mõis|Tapiku]], [[Vaiste mõis|Vaiste]], [[Voose mõis|Voose]], [[Vorbuse mõis|Vorbuse]] ja [[Võrevere mõis]].
 
Otto Friedrich von Pistohlkors suri 28-aastasena 1755. aastal ja Johann Erich von Pistohlkors vormistas 1756. aastal Rutikvere mõisa [[Postumia|postuumselt]] oma pojale Otto Friedrichile, viimase lesele ning eeskoste all olevatele poegadele Otto Friedrichile II (10.03.1754–10.06.1831)<ref>Merlin Lumiste, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33685/Merlin_Lumiste_2013.pdf OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORSI (1754-1831) ELU JA TEGEVUS LIIVIMAAL], TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHELOOGIA INSTITUUT Arhiivinduse õppetool. Tartu 2013</ref> ning Woldemar Conrad von Pistohlkorsile (1755–1801). 1762. aastal abiellus, Otto Friedrichi vend [[Moritz Wilhelm von Pistohlkors]], lese Dorothea Elisabeth paruness von [[Ungern-Sternberg]]iga.
 
1774. aastal otsustasid vennad oma pärandi jaotada ning Rutikvere mõis koos kolme karjamõisaga – [[Kaave mõis|Kaave]], [[Nurga mõis|Nurga]] (Nurkafer) ja [[Uinvilja mõis|Uinvilja]] (Uinwilja), kõigi päraldistega, ettevõtete, karja, viinapõletuskatla ja muu majapidamiskraamiga sai Vene sõjaväes teeninud Otto Friedrichile, kes tasus pärandiosa oma vennale, Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. 1781. aastast läks Otto Friedrich von Pistohlkors majorinaII [[major]]ina erru ning pidas Rutikvere mõisa ja valdusi ise. 1783. aastal nimetas ta Rutikvere mõisale kuuluvad karjamõisad oma poegade järgi ''Karlswald''iks (Uinvilja), ''Jürgensbach''iks ([[Pendi mõis|Pendi]]) ja ''Friedrichshof''iks (Nurga). 1807. aastal läks Rutikvere mõis sekvestri alla ning 1814. aastal andis [[Liivimaa Maakrediidi Selts]] mõisa rendile, Otto Friedrich von Pistohlkors II-ile, kes jäi 1821. aastani mõisa rentnikuks.
1821. aastal ostis uuel enampakkumisel tema poeg Otto Friedrich IV von Pistohlkors mõisa täielikult Maakrediidiseltsi käest välja ning järgevalt omandas mõisa 1851. aastal Otto Friedrich IV poeg Alexander (1820-1896), kes pärandas selle oma pojale [[Richard von Pistohlkors]]ile (1856–1940), viimasele von Pistohlkorside suguvõsast Rutikvere mõisa omanikule.
 
1919. aastal [[1919. aasta maareform|võõrandati mõis]] Eesti Vabariigi poolt.
 
1954. aastal toimunud tulekahju järel on peahoone varemeis.<ref>V. Ranniku: [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3355 Rutikvere mõisa peahoone], Muinsuskaiseameti fotokogu, 1965</ref> Hoonest on säilinud vaid müürid. Varemed on eravalduses.