Väätsa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
aktualiseeritud ja täiendatud sisu |
|||
4. rida:
| elanikke =
| maakond = Järva
}}'''Väätsa''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]]. Asub [[Paide]]st 8 km läänes ja [[Türi|Türilt]] 10 kilomeetrit põhjas. ▼
Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Väätsa [[Väätsa vald|samanimelise valla]] [[halduskeskus]]. ▼
▲'''Väätsa''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]]. Asub [[Paide]]st 8 km läänes ja [[Türi|Türilt]] 10 kilomeetrit põhjas.
2019. aasta 1. jaanuari seisuga elab Väätsal 579 inimest.
▲Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Väätsa [[Väätsa vald|samanimelise valla]] [[halduskeskus]].
Väätsal toimuvad iga-aastaselt huumoriüritus "[["Maamees muigab" (huumoriüritus)|Maamees muigab]]"(kevaditi alates 1996. aastast<ref>{{Netiviide|autor=Laur, Madis|url=https://menu.err.ee/261450/maamees-muigab-juba-17-aastat-jarjest|pealkiri=Maamees muigab juba 17 aastat järjest|väljaanne=err.ee|aeg=29. märts 2013|vaadatud=03.10.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Pokk, Kaspar|url=https://tv.postimees.ee/6563759/reporter-maamees-muigab-eestis-osatakse-jatkuvalt-head-nalja-teha|pealkiri=Reporter: «Maamees Muigab» - Eestis osatakse jätkuvalt head nalja teha?|väljaanne=tv.postimees.ee|aeg=7. aprill 2019|vaadatud=03.10.2020}}</ref> ), [[Väätsa kortermajade festival]] (suviti alates 2015. aastast)<ref>{{Netiviide|autor=Järva Teataja|url=https://jarvateataja.postimees.ee/7014062/vaatsa-kortermajade-festival-tuleb-kuuendat-korda|pealkiri=Väätsa kortermajade festival tuleb kuuendat korda|väljaanne=Järva Teataja|aeg=9. juuli, 2020|vaadatud=03.10.2020}}</ref> ja talviti Paide-Väätsa tee ääres Väätsa lumememmede paraad (alates 2016. aastast<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://keskeesti.tre.ee/vaatsa-lumememmede-paraad-hakkab-maailma-rekordit-pustitama/|pealkiri=Väätsa lumememmede paraad hakkab maailma rekordit püstitama|väljaanne=keskeesti.tre.ee|aeg=31. jaanuar, 2019|vaadatud=03.10.2020}}</ref>) ja [[Väätsa rahvamaja|Väätsa rahvamajas]] jõuluakende näitus "Väätsa jõuluaknad" (alates 2017. aastast <ref>{{Netiviide|autor=Reinberg, Tiit|url=https://jarvateataja.postimees.ee/6833745/vaatsa-jouluaknad-koguvad-hoogsalt-toetust|pealkiri=Väätsa jõuluaknad koguvad hoogsalt toetust|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24. november 2019|vaadatud=03.10.2020}}</ref>).
[[Fail:Väätsa mõisa peahoone.jpg|alt=Väätsa mõisa peahoone|pisi|263x263px|Väätsa mõisa peahoone]]
[[Fail:Leinav ema Väätsal.jpg|alt=monument "Leinav ema" Väätsal|pisi|Aate-Heli Õuna monument "Leinav Ema" Väätsal]]
== Kunst Väätsal ==
[[Väätsa rahvamaja]] juures asuvad II maailmasõjas langenute mälestuseks püstitatud [[Leinav ema (monument)|monument "Leinav Ema"]] ja Väätsal sündinud eesti kirurgi [[Artur Linkberg]]i mälestusmärk.
[[Väätsa paisjärv|Väätsa paisjärve]] lähistel asub [[9. Mai (kolhoos)|9. mai kolhoosi]] pikaaegse juhi [[Endel Lieberg|Endel Liebergi]] mälestuseks püstitatud [[Tauno Kangro]] skulptuur "Külvaja".<ref>{{Netiviide|autor=Vahur Kukk|url=http://www.eestikirik.ee/vaatsa-tehisjarve-lahistel-avati-tauno-kangro-skulptuur-kulvaja/|pealkiri=Väätsa tehisjärve lähistel avati Tauno Kangro skulptuur «Külvaja».|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=05.09.2012|vaadatud=16.09.2020}}</ref>
Väätsa vanim [[Grafiti|graffiti]] asub Väätsa mõisa endise aida, hilisema meierei, põhjaseinal. Väätsa Loomeringi kunstiga on kaetud ka meierei kinni löödud aknad.
▲[[Väätsa paisjärv|Väätsa paisjärve]] lähistel asub [[9. Mai (kolhoos)|9. mai kolhoosi]] pikaaegse juhi [[Endel Lieberg|Endel Liebergi]] mälestuseks püstitatud [[Tauno Kangro]] skulptuur "Külvaja".<ref>{{Netiviide|autor=Vahur Kukk|url=http://www.eestikirik.ee/vaatsa-tehisjarve-lahistel-avati-tauno-kangro-skulptuur-kulvaja/|pealkiri=Väätsa tehisjärve lähistel avati Tauno Kangro skulptuur «Külvaja».|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=05.09.2012|vaadatud=16.09.2020}}</ref>
Väätsal on filmitud räppari MAAKAS muusikavideo "Küla elu/Taevas"[https://www.youtube.com/watch?v=COX_IKHALq8&ab_channel=MAAKAS].
== Ajalugu ==
Esimest korda mainitakse Väätsa küla ürikutes 1564. aastal nime ''Wetze'' all, hiljem ka kui ''Waetz'' või ''Wätz,'' mis on [[Väätsa mõis|Väätsa mõisa]] saksa keelne nimi. Tänapäevane nimi Väätsa tuli kasutusele 17. sajandi lõpus<ref name="EE">{{EE|12|700}}</ref>.
Väätsa mõisa asutas tõenäoliselt 1620-30ndatel aastatel [[Magnus von Nieroth]], kellele ümbruskonna maad läänistas 1621. aastal Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.mois.ee/jarva/vaatsa.shtml|pealkiri=Väätsa mõis|väljaanne=mois.ee|aeg=|vaadatud=04.10.2020}}</ref>.
Von [[Nieroth|Nierothide]] kätte jäi mõis kuni 1686. aastani, mil [[Anna Elisabeth von Nieroth]] pantis mõisa [[Klaus Johann von Baranoff|Klaus Johann von Baranoffile]], kes hiljem selle ka päriseks ostis. [[Baranoff|Von Baranoffide]] aadliperekonnaga jäi mõis seotuks ligi kaheks sajandiks<ref name=":0" />.
17.-18. sajandil ehitati arvatavasti mõisasüda esimest korda esinduslikumalt välja. Tollal rajati mõisa sümmeetriline erinevatel kõrgustel asuvate terrassidega esinduslik [[Prantsuse park|barokkpark]] (nn prantsuse park), mille ühes otsas asus arvatavasti tollane mõisa peahoone (praeguseni säilinud keldrikünka kohal), teises otsas aga ringikujuline saarega tiik. Uus [[Klassitsism|varaklassitsistlik]] peahoone püstitati mõisa 1796-1800. <ref name=":0" />
Nüüdisilme sai Väätsa 1970. aastail [[9. Mai (kolhoos)|9. mai kolhoosi]] keskasulana, mil alevikku ehitati [[Väätsa rahvamaja|Väätsa Rahvamaja]] (1969) ja hoone poele ja sööklale, püstitati [[Leinav ema (monument)|monument Leinav ema]], rajati [[Väätsa paisjärv|paisjärv]] koos saarega ning ehitati mõisahoonele lisahoone [[Väätsa Põhikool|kooli]] jaoks.
==Aadressikohad==
| |||