Liivimaa Maakrediitselts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Liivimaa Maakrediitselts''' ([[saksa keel]]es ''Livländischer adeliger Güterkreditsozietät'', ka ''Livländische Güter-Kreditsozietät''), ka '''Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts'''<ref name="EEvana">{{EEvana|5|409}}</ref> oli aastatel 1802–1932 [[Liivimaa]]l tegutsenud [[finantsasutus]] ([[hüpoteegipank|erahüpoteegipank]])<ref name="Ajalooarhiiv">{{RA fondiloend|1384|Liivimaa Maakrediitselts (fondi nr 2469)}} (vaadatud 04.11.2015)</ref>.
 
Krediidiseltsi loomise mõtte käis välja [[Friedrich Wilhelm von Taube]] 1789. aasta Liivimaa maapäeval. Friedrich Wilhelm von Taube oli ka Liivimaa
Maakrediidiseltsi asutaja ja direktor.
 
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni, mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või [[assessor]]it, üks sekretär ning ametnikud.
 
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning [[sekvestreerimine|sekvestri]] all olevate mõisate üle [[järelevalve]] teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant.
 
Selts andis [[pantkiri|pantkirja]] alusel [[laen]]usid [[Liivimaa kubermang]]u [[eramõis]]nikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest [[Talude päriseksostmine|ostsid talusid päriseks]].