Viisiütlev kääne

Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome, eesti ja turgi keeldes. Tegelikult viisiütlev on olemas eesti keeles ainult väljenditena (käsitsi, jalgsi, pikisilmi, värisevi käsi, läbinisti, õigesti) (vrd. soome keeles: käsin, jaloin, pitkin silmin, värisevin käsin, läpikotaisin, oikein).

Soome keeles

Soome keeles on kolme haruldasemat käänded: viisiütlev, alaütlev (adessiiv) ja kaasütlev (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses va. "kuljimme jalan" (ek. kulgesime jalgsi). Seda kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt. ´kuljimme laulaen (ek. "kulgesime lauldes") ja hän lähti ihmetellen (ek. "ta läks imestades").

Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp -n liidetakse nõrga mitmusevormiga:

Instruktiiv

oma	omi-	omin
silmä	silmi-	silmin
paljas	paljai-	paljain
jalka	jaloi-	jaloin
arka	aroi-	aroin

Kui tegusõna tüvi lõpeb e-ga, muudub see käändes i-ks, nt. lukea -> lukien; itkeä -> itkien.

Soome keeles rääkides kasutatakse tihti instruktiive kui abisõnu, nt. hiukan ("natukene"), harvoin ("harva"), hitaammin ("aeglaselt"), enemmän ("enam", "rohkem"), alun perin ("algsi"), samoin ("samuti"), tarkoin ("täpselt", "hoolikalt"), takaperin ("tagurpidi"), niin ("nii"), noin ("nõnda", "umbes") näin ("niimoodi", "sedaviisi") kuin ("kui"), kuinka ("kuidas"), aivan ("täiega", "lausa"), tyystin ("täiesti") varsinkin ("eriti", "päris"), väkisin ("jõuga"), läpikotaisin ("läbinisti"), oikein ("õigesti"), ylen ("väga").

Turgi keeled

Türgi keeles instruktiivi lõpp on -le, nt. Trenle geldim "Sõitsin rongiga".

Allikad

• HARVINAISET SIJAMUODOT (soome keeles)
• EKSS Viisiütlev
• Tapasijat (soome keeles)