Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. septembril - inglise viki järgi |
|||
34. rida:
=== Sündmused arutelust pakti sõlmimiseni ===
25. septembril lendas välisminister K. Selter Riia kaudu Tallinna ja informeeris riigi- ja sõjaväe juhtkonda kujunenud olukorrast.
[[26. september|26. septembril]] toimus [[Eesti Vabariigi valitsus]]e koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna oli selgunud, et Eestil polnud lootust välisabile. Läti ega Soome esindajad polnud isegi valmis kohtuma ja Saksamaa ei saanud liitlassuhete tõttu Nõukogude Liiduga abi võimaldada. Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-[[Soome]] läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riigivolikogu]] ja [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni]] ühiselt koosolekult. [[Jaan Tõnisson]] leidis isegi, et ''"Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik."'' 27. septembri varahommikul sisenes [[Narva laht]]e Toila meresideposti vaatluspiirkonda NSV Liidu [[kaubalaev]] '''[[Metallist (kaubalaev)|Metallist]]''', mis jäi ankrusse. Pärast lõunat tulid Metallisti juurde kolm [[Balti laevastik]]u [[sõjalaev]]a. Metallistilt võeti meeskond maha ja õhtupimeduses uputati laev samasse. Kohe alustasid Nõukogude Liidu raadiojaamad aga teate levitamist, nagu oleks "tundmatu allveelaev" uputanud [[torpeedo]]ga Narva lahes Nõukogude kaubalaeva. Laeva SOS-signaali (koos uppumise põhjusega) pidanuks aga Eesti raadiojaamadki sel juhul kuulma.
| |||