Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. septembril - inglise viki järgi |
|||
14. rida:
[[23. august]]il 1939 kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Berliin sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. Loetud päevadega jõudis info salaprotokollist tegelikult ka Eesti ametkondadeni, kuid seda ei avalikustatud.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0012-30, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade, Panzer.jpg|pisi|Saksa mootorratturid ja Vene tank ühisparaadil Poolas septembris 1939]]▼
=== Maailmasõja algus ja olukorra pingestumine ===
▲[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0012-30, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade, Panzer.jpg|pisi|Saksa mootorratturid ja Vene tank ühisparaadil Poolas
'''[[1. september|1. septembril]] 1939. algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]].''' Sõja puhkemise järel kuulutas President Konstantin Päts oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas erapooletuks. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samuti Poola tunginud NSV Liidule. Juba [[
Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.
| |||