Eesti okupeerimine 1940. aastal: erinevus redaktsioonide vahel

=== Sündmusi Teise maailmasõja alguseni ===

[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S52480, Dtsch.-Sowjet. Grenz- u. Freundschaftsvertrag (cropped).jpg|pisi|Molotov-Ribbetropi pakti allkirjastamine Moskvas 1939]]

1930-ndate lõpul oli Euroopas tunda Saksamaa ja ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ambitsioonide kasvu. Juba 1930-ndate algusest oli [[totalitarism|totalitaristlik]] Nõukogude Liit ja sama kümnendi keskel ka [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlik]] Saksamaa alustanud oma sõjavägede nähtavat tugevdamist. See sundis paljusid teisigi riike mõtlema oma sõjaväe arendamisele. Eesti riigikaitset üritati samuti tugevdada (eriti [[õhukaitse]], [[rannakaitse]], [[tankitõrje]] ja motoriseerimine), mis aga osutus keeruliseks, sest moodne relvastus oli väikeriigile kallis ja lääneriikide relvatehased juba tellimustega üle koormatud.

 

 

1939. aasta sügiseks oli Nõukogude Liit koondanud Eesti idapiiride taha suured Punaarmee väekoondised, mille arvukus oli septembri teiseks pooleks u 136 000 meest, u 1318 tanki, u 1535 suurtükki ja u 600 lennukit<ref>http://kultuur.elu.ee/ke516_Kallas.htm</ref> (Eesti luure hindas toona meeste arvu 160 000-le, kuid tehnika arve märksa väiksemaks). Eesti Sõjaväe käsutuses olnuks samas näiteks vaid 12 vananenud tanki, 15-20 soomusautot ja 6 tanketti. Õhutõrjekahureid oli vaid u 20 ja enamasti vananenud lennukeid u 40. Pisut enam oli suurtükke - u 280, sealhulgas 48 moodsamat tankitõrekahurit.

=== Maailmasõja algus ja Eesti-Vene kaubandusläbirääkimised ===

 

Sõja puhkemine Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, põhjustades ühtlasi koos Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga kaupade tarneraskusi ja seega Eestile majandusprobleeme. Selgus aga, et Nõukogude Liit on huvitatud vastastikuse kaubavahetuse laiendamisest ja transiidist. 1939. a 12. septembril algasid Moskvas läbirääkimised Eesti ja Vene uue kaubanduslepingu sõlmimiseks.