Redaktsioon: 1. oktoober 2020, kell 00:56 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. oktoober 2020, kell 01:23 redigeeri eemalda Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust →‎Relvavedu Uuem muudatus →
150. rida: Teine suurem vandenõuteooria on, et osa meeskonnaliikmeid, kes pääsesid õnnetusest eluga, rööviti, sest nad teadsid midagi, mida poleks tohtinud teada või nägid kedagi, kelle pääsemist poleks tohtinud näha. Nii on tänaseni liikvel teooria, et teise vahetuse kapten [[Avo Piht]], kes reisijana suundus laevahuku ööl lootsieksamit tegema, pääses katastroofist eluga. Sellele väitele on üles ehitatud ka Jutta Rabe mängufilm "Balti torm". ==== ~~Relvavedu~~Militaarlast ==== On tuvastatud, et parvlaevaga Estonia veeti vähemalt kahel korral ~~sõjatehnikat~~sõjalise otstarbega elektroonikat,<ref name="Relvad" /> kuid puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et sõjatehnika vedu oli laevahukuga seotud. Endine Rootsi tollitöötaja väitis, et enne Estonia katastroofi, 14. ja 20. septembril 1994 tulid Eestist Rootsi kaks ~~veoautot~~autot, ~~mille koormaks~~millel oli salajane sõjaelektroonika. On leitud, et tõenäoliselt ostis Rootsi Eestilt militaartehnikat, mis jäi Vene sõjaväest maha. Tollitöötaja väitel oli sõjatehnikat vedanud auto rentinud [[Ericsson]]i kontserni tütarettevõte Ericsson Access, mille ~~osadel~~osal töötajatel oli sõjaväeline taust.<ref name="Salaja" /> Tollane kaitseministeeriumi ametnik [[Marek Strandberg]] on meenutanud, et 1990. aastate alguses veeti Vene tehnoloogiat läände jõuliselt, aga 1994. aastal võis see juhtum olla vaid aktiivse tegevuse järellaine.<ref name="Vedu" /> Ajalehe [[Vesti Nedeli Den za Dnjom]] väitel koostas [[Eesti kaitsepolitsei]] aruande Estonia laadungi kohta, mille järgi olevat Estonial olnud kaheksa autot, mille kohta polnud [[tolliamet\|tollil]], [[Estline]]'i piletisüsteemis ega [[Eesti Piirivalve\|piirivalvel]] registreerimisandmeid. Üks neist olevat olnud sõiduk kuue tonni [[koobalt]]iga, mis ajalehe arvates kinnitab militaarse otstarbega salakaubakanali olemasolu (koobaltit kasutatakse muuhulgas ka [[sõjatööstus]]es). Selle versiooni järgi polnud koobaltikoorem tähtis küll laeva uppumise seisukohast, kuid osutab võimalusele, et tolli, piirivalve ja Estline'i ametlikest nimekirjadest kustutati hiljem nii nn delikaatset kaupa vedavad autod kui ka need autod, mille juhid võisid kuidagi tunnistajaks osutuda.<ref name="Tundmatu" /> Kaitsepolitsei esindaja teatas, et nende uurimine tuvastas küll sõidukite arvu osas erinevusi tolli, piirivalve ja Estline'i fikseeritud andmetes, kuid koobaltilasti kohta neil tõendid puuduvad. Ühtlasi polevat juurdluse käigus leitud tõendeid, et Estonial oleks olnud keelatud või eriluba vajavat kaupa või et laeva uppumine oleks seotud pardal olnud lasti olemusega.<ref>[https://www.postimees.ee/1614029/kapo-jutt-koobaltikoormast-estonial-pole-toendatud Kapo: jutt koobaltikoormast Estonial pole tõendatud]. Postimees, 29.12.2006</ref>

Estonia katastroof: erinevus redaktsioonide vahel