Digitaalallkiri: erinevus redaktsioonide vahel

[[Digitaalallkirja seadus]] [[definitsioon|defineerib]] [[mõiste]] järgnevalt: ''Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga''.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014012#para2 Digitaalallkirjaseadus. § 2. Digitaalallkiri], [[Riigi Teataja]], Avaldamismärge: RT I, 14.03.2014, 12</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016002?leiaKehtiv Digitaalallkirja seadus (kehtetu)], Riigi Teataja, Avaldamismärge: RT I, 25.10.2016, 2</ref> Digitaalallkirja seadus muutus kehtetuks 26. oktoobril 2016 ja selle asemel võeti vastu [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/EUTS E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus (lühend – EUTS)], Riigi Teataja, Vastu võetud 12.10.2016</ref>

 

 

Digiallkiri on tavalise allkirja asendaja, mis aitab tagada elektrooniliste dokumentide (e-kirjad, tekstifailid jne) turvalisust. Turvalisuse tagamine digiallkirjaga tähendab, et dokumendi signeerija on teada ning dokumenti pole muutnud kolmandad isikud. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal.