Poliitiline vabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
Teksti parandused + lingid
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
[[Fail:Poliitiline vabadus II.jpg|pisi|Poliitilise vabaduse positsioon turmajanduse mudelis|alt=]]
'''Poliitiline vabadus''', mida on nimetatud ka '''[[Antiikaeg|antiikseks]]''' vabaduseks ([[Benjamin Constant]]) või '''[[Negatiivne vabadus|negatiivseks]]''' vabaduseks ([[Isaiah Berlin|Isiah Berlin]]), tähendab sõna-sõnalt [[Vabadus|vabadust]] millestki, täpsemalt [[Paternalism|paternalistlikust]] [[Eesthooldus|eesthooldusest]]. See kontseptsioon sündis võitlusest ühiskonnakorraga, mis piiras üksikisiku [[Eneseteostus|eneseteostuse]] vabadust. Sellisteks piirajateks võivad olla:
* ''[[Kogukond|kogukondlik]] külaühiskond, mis iga hinna eest püüab vältida muudatusi, sest need võivad hakata ohustama senist [[Traditsioon|traditsioonilist]] [[Eluviis|eluviisi;]]''
* ''[[Kapital|kapitali]] (agraarühiskonnas maad, modernses ühiskonnas raha) valitsev [[eliit]], kes ei soovi kaotada oma tuluallikaid ja omandist tekkivat võimutäiust;''
* ''[[Erakond|parteilised]] või palgalised [[Ametnik|ametnikud]], kes kehtestavad riiklikku organisatsiooni ära kasutades [[Õiguskord|õiguskorra]], mis võimaldab neil oma võimutäiust suurendada ja positsioone kindlustada.''
 
'''Inimene on poliitiliselt vaba, kui tal on võimalus osaleda protsessis, mille tulemusena tema vabadusi piiratakse.'''
Poliitilise vabaduse kontseptsioon eitab välise [[Organisatsioon|organisatsiooni]] või [[Riik|riigi]] õigust piirata üksikisiku [[Eneseteostus|eneseteostuse]] vabadust ning rakendada sundi ja vägivalda seda valitsevate isikute huvide kaitsmiseks. Negatiivse vabaduse kontseptsiooni järgi on üksikisik vaba, kui teised inimesed ja [[Avalik huvi|avalikku huvi]] esindavad bürokraatlikud organisatsioonid ei piira tema tegevusvabadust ega tema õigust sõlmida teiste üksikisikutega lepingulisi suhteid, ei võta ära ega jaga ümber tema vara ega riku tema füüsilist puutumatust ega sisene omavoliliselt tema eluruumi. Üksikisiku vabadust võib piirata vaid siis, kui tema tegevus hakkab kahjustama teiste isikute vastavaid vabadusi.
 
Negatiivse vabaduse kontseptsiooni (Isiah Berlin) järgi on üksikisik vaba, kui
Ron Reploge lõi oma filmis „Ühiskondliku lepingu taastamine“ (''Recovering the Social Contract'') metafoori, mis aitab kaasa poliitilise vabaduse mõistmisele: „Kindlasti ei tähenda see minu vabaduse piiramist, kui te võtate minult auto võtmeid vastu minu tahtmist olukorras, kus ma olen tarbinud liiga palju alkoholi. Selles pole midagi imelikku, kui kehtib vaikiv kokkulepe, mis näeb ette paternalistliku järelevalve olukorras, kus meie otsustuspädevus on kaheldav.“ <ref>''Replogle, Ron. Recovering the Social Contract. Rowman & Littlefield Publishers, Inc. (1989). p. 164.''</ref>
 
* ''teised inimesed ja [[Avalik huvi|avalikku huvi]] esindavad bürokraatlikud organisatsioonid ei piira tema tegevusvabadust,''
* ''ei rakenda tema suhtes vägivalda sundimaks teda tegema midagi, mida ta vabatahtlikult ei ole valmis tegema''
* ''ei võta ära ega jaga ümber tema vara ega riku tema füüsilist puutumatust ega sisene omavoliliselt tema eluruumidesse.''
 
Üksikisiku vabadust võib piirata vaid siis, kui tema tegevus hakkab kahjustama teiste isikute vastavaid vabadusi.
 
Ron Reploge lõi oma filmis „Ühiskondliku lepingu taastamine“ (''Recovering the Social Contract'') metafoori, mis aitab kaasa poliitilise vabaduse mõistmisele: „Kindlasti ei tähenda see minu vabaduse piiramist, kui te võtate minult auto võtmeid vastu minu tahtmist olukorras, kus ma olen tarbinud liiga palju alkoholi. Selles pole midagi imelikku, kui kehtib vaikiv kokkulepe, mis näeb ette paternalistliku järelevalve olukorras, kus meieminu otsustuspädevus on kaheldav.“ <ref>''Replogle, Ron. Recovering the Social Contract. Rowman & Littlefield Publishers, Inc. (1989). p. 164.''</ref>
[[Fail:Statue of Liberty Paris 2007-05-29.jpg|pisi|Antiikse ehk poliitilise vabaduse sümbol]]
Poliitiline vabadus ei tähenda, et üks inimene saaks kõigile teistele dikteerida, mida nad tegema peavad. Elades kogukonnas või ühiskonnas ja sõltudes selle ühistegevuse tulemitest, peab inimene alluma seda esindava institutsiooni otsustele. "Antiikse vabaduse" mõistet kasutades viitab Benjamin Constant [[Vana-Kreeka|Antiik-Kreeka]] [[Demokraatia|demokraatlikule]] ühiskonnakorraldusele, milles kõigil [[Kodanik|kodanikel]] oli vabadus, kuid mitte sundus osaleda arutelu- ja otsustusprotsessis, millega tema enda vabadusi piirati. Ja kui langetatud otsus teda ei rahuldanud, siis võis ta selles süüdistada vaid iseennast ja oma suutmatust selgitada kaaskodanikele oma nägemust arengutest, mis johtuvad langetatavast otsusest või laiskust, mis takistas tal osalemast selles protsessis.
Poliitiline vabadus tähendab, et inimesel on õigus osaleda tema enda vabadust piiravate seadusandlike sätete kehtestamise protsessis ja mõjutada seda ning osapooled on kokku leppinud reeglites ja nende järgmise korras. Vaid nende alusel võib erahuvideta, ühiskonna avalikku huvi esindav isiku sekkuda inimestevahelistesse suhetesse ja sätestada turumajanduslikele suhetele piiranguid. See on vajalik olukorras, kus leidub egoistlikust ahnusest ajendatud inimesi, kes on omakasust ajendatuna valmis petma tehingu osapooli, kahjustama usaldusel põhinevaid turumajanduslikke suhteid ning paiskama kogu ühiskonna kõikehävitavasse vägivallapuhangusse. Seda rolli saavad täita isiklike huvideta ametnikud, kes esindavad kogukonna või ühiskonna kui terviku avalikku huvi ning on saanud volitused ja võimutäiuse kehtestada õiguskorda ning tagada selle püsimine kasvõi vägivalda rakendades. Seejuures on oluline, et need ametnikud saaksid oma töö eest tasu kogukonna ühiskassast ehk riigieelarvest (kui selline institutsioon on olemas) tasemel, mis välistab korruptiivse huvi tekkimise. Seetõttu võib poliitilist vabadust nimetada lepingufilosoofiaks.
 
Inimeste vabadusi tuleb piirata niikaua, kuni leidub egoistlikust ahnusest ajendatud inimesi, kes on omakasust ajendatuna valmis petma tehingu osapooli ja kahjustama usaldusel põhinevaid turumajanduslikke suhteid. Veelgi enam tuleb piirata selliste inimeste vabadusi, kes tahavad saavutada võimu teiste inimeste üle ja luua oma toiduahelaid, millega seotakse enda toimetulekuga ise mitte toimetulevaid inimesi. Salastades infot, õhutades usaldamatust ja manipuleerides ühiskondliku arvamusega, püüavad sellised inimesed saavutada kontrolli kogukonna ühisomandi ja riigieelarve vahendite üle ning kinnistada juba saavutatud positsiooni, seda oma järeltulijatele üle andes. Pärilusõigust põhjendatakse võimuvõitluse vältimise vajadusega, mis võib puhkeda peale isevalitseja surma.
 
== Teoreetilised käsitlused ==