|
'''Noortürklased''' ([[türgi keel]]es ''Jön Türkler'' või ''Genc Türkler'', [[prantsuse keel|prantsuskeelsest]] nimest ''Les Jeunes Turcs'') olid mitmepalgeline poliitiline liikumine, mis taotles [[OttomaniOsmanite impeeriumriik|Osmanite riigi]]i reformimist. Liikumine oli Ottomani sultanite [[absoluutne monarhia|absoluutse monarhia]] vastu ning pooldas lühiealise [[Kanûn-ı Esâsî]] põhiseaduse taastamist.
Noortürklased tõusid Türgi poliitikas esile esmalt [[1876]]. aastal, kui neile lähedal seisev [[Ahmed Şefik Midhat Paşa]] (Mithat-paşa) korraldas riigipöörde, kukutas sultan [[Abdülaziz I]] ja pani võimule [[Murad V]], jäädes ise troonitaguseks võimuks. Murad V valitsusaeg jäi aga lühikeseks: 93 päeva kestnud valitsusaja järel kukutas Muradi tema vend [[Abdul Hamid II]], kes pani ta üksikvangistusse ning alustas noortürklaste vastaseid repressioone.
1908. aastal toimunud [[noortürklaste revolutsioon]] kukutas sultan [[Abdul Hamid II]], alustades [[OttomaniOsmanite impeeriumiriigi teine konstitutsiooniline periood|OttomaniOsmanite impeeriumiriigi teist konstitutsioonilist perioodi]]. Siseriiklikele reformidele vaatamata ei saatnud noortürklaste valitsust edu välispoliitikas. [[Balkan]]il, [[Lääne-Armeenia]]s ja [[Araabia]]s puhkes vabadusvõitlus, [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõjas]] 1911–121911–1912 ja [[Balkani sõjad|Balkani sõdades]] 1912–131912–1913 kaotati territooriume. Läänemeelsete reformide ajastu lõppes, kui Türgi [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] lüüa sai ning noortürklaste valitsus langes.
[[Türgi iseseisvussõda|Türgi iseseisvussõjas]] 1919.–22.1919–1922 võimule tulnud [[Mustafa Kemal Atatürk]] ei andnud noortürklaste juhtidele luba kodumaale naasta. Siiski langesid tema [[Türgi Rahvuslik Liikumine|Türgi Rahvusliku Liikumise]] eesmärgid noortürklaste omadega suuresti kokku, mistõttu paljud noortürklased ühinesid tema [[Türgi Rahvuslik Vabariiklik Partei|Rahvusliku Vabariikliku Parteiga]] (''Cumhuriyet Halk Partisi'').
Nimi "Noortürklased" viitas Türgi ühiskonna liikmetele, kes olid progressiivsed, uuendusmeelsed ja vastustasid senise olukorra jätkumist. Liikumise taustaks oli rikkalik dissidentluse[[dissidentlus]]e traditsioon, mis kujundas OttomaniOsmanite impeeriumiriigi hilise ajajärgu vaimu-, poliitika- ja kunstielu kuni impeeriumi [[OttomaniOsmanite impeeriumiriigi allakäik|allakäigu]] ja [[OttomaniOsmanite impeeriumiriigi lagunemine|lagunemiseni]]. Paljud noortürklased olid mitte üksnes poliitiliselt aktiivsed, vaid ka kunstnikud, riigiametnikud ja teadlased.
Tänapäeval ülistavad paljud türklased noortürklasi kui jõudu, kesmis algatas tänapäeva Türgi liberaliseerimise. Ehkki noortürklasi on süüdistatud tänapäeva Türgi ajaloo esimese riigipöörde toimepanekus 1913. aastal, usutakse Türgis tavaliselt siiski, et nende tegevust võib pidada progressiivseks ka praeguste standardite järgi.
[[Kategooria:Türgi ajalugu]]
| 