|
'''Lennart'''-Georg '''Meri''' (sündis [[29. märts]]il [[1929]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik ja kirjanik.
{{Infobox President
| nimi=Lennart Meri
| pildi nimi=Lennart Meri 1998.jpg
| amet=2. [[Eesti Vabariigi President]]
| ametiajaalgus=1992
| ametiajalõpp=2001
| järgmine=[[Arnold Rüütel]]
| sünnikuupäev=[[29. märts]] [[1929]]
| sünnikoht=[[Tallinn]]
| surmakuupäev=[[14. märts]] [[2006]] (76-aastaselt)
| surmakoht=[[Tallinn]]
| alma_mater=[[Tartu Ülikool]]
| partei=
|}}
'''Lennart Georg Meri''' ([[29. märts]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[14. märts]] [[2006]] Tallinn) oli [[Eesti]] kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, [[Eesti president]] [[1992]]–[[2001]].
==Elulugu==
[[Fail:Lennart Meri kodus oma töökabinetis 02.jpg|pisi|Lennart Meri kodus oma töökabinetis 2002. aastal]]
Lennart Meri vanemad olid Eesti [[diplomaat]], hilisem [[William Shakespeare]]'i tõlkija [[Georg Meri]] ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid [[eestirootslased|eestirootsi]] juured.
[[Pilt:Meri_Lennart.png|link=Special:FilePath/Meri_Lennart.png]]
Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart mitmes [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]] koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond [[1941]]. aastal [[Siber]]isse. Sealt naasid nad [[1945]]. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. Keskkooli]] ja astus [[Tartu Ülikool]]i.
Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i tõlkija [[Georg Meri]].
Aastal [[1953]] lõpetas ta Tartu Ülikooli [[ajalugu|ajaloo]] eriala ''[[cum laude]]''. Ta leidis tööd [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[dramaturg]]ina ning seejärel [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
Koos perekonnaga lahkus Lennart varakult Eestist. Ta on pidanud kokku üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid ''[[Lycée Janson de Sailly]]'' 's [[Pariis]]is.
Lennart Meri esimene raamat oli "[[Kobrade ja karakurtide jälgedes]]", reisist [[Kesk-Aasia]]sse [[1958]]. aastal. Aastal [[1963]] võeti Lennart Meri [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liikmeks.
Eesti okupeerimine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal [[1941]] küüditati perekond [[Siber]]isse. 18-aastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis [[1946]] tagasi Eestisse.
[[Film]] "[[Linnutee tuuled]]" (koostöös [[Soome]] ja [[Ungari]]ga) sai [[New Yorgi filmifestival]]il hõbemedali.
[[1953]] lõpetas Lennart Meri [[Tartu Ülikool]]i [[ajalugu|ajaloo]] eriala ''[[cum laude]]''.
Aastal [[1990]] sai Lennart Merist [[Edgar Savisaar]]e valitsuses [[Eesti välisminister|välisminister]]. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka [[USA president|USA presidendi]] [[George H. W. Bush]]iga{{Lisa viide}}. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli [[Ernst Jaakson]]i heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele.
Ajaloolasena tal ei lubatud töötada. Ta leidis tööd [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris dramaturgina ning seejärel [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude produtsendina.
Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.
Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse [[Tian Shan]]i mäestikku ja vanadesse [[islam]]ikeskustesse [[Karakum]]i kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid.
[[Augustiputš]]i ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
Ju
Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]], ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. Aastal [[1996]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset [[demokraatia]]t kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis on talletatud raamatus "[[Meie Lennart]]". Tema ametiauto oli 1992. aasta [[Mercedes-Benz]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/guud-ja-baad-nadala-sona-milleks-lennu-auto-lennujaama?id=78842964|Pealkiri=Guud ja bääd & Nädala sõna: Milleks Lennu auto lennujaama?|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712054921/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/guud-ja-baad-nadala-sona-milleks-lennu-auto-lennujaama?id=78842964}}</ref>
üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada.
Aastal [[1998]] valis Prantsusmaa ajaleht [[La Vie]] Lennart Meri aasta eurooplaseks.
Aastal [[2001]], oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele [[poliitvang]]idele ja [[küüditatu]]tele üle kogu Eesti [[Murtud Rukkilill]]e märke.
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas [[loeng]]uid ja [[Kõne (retoorika)|kõne]]sid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks.
id alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde.
Aastal 2005 sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige<ref>[http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=3684 Lennart Meri sai sõltumatu Templiordu liikmeks], [[Virumaa Nädalaleht]], 5. jaanuar 2005</ref>.
Nõukogude Liidus keelatud film ''[[Linnutee tuuled]]'' (koostöös [[Soome]] ja [[Ungari]]ga) sai [[New Yorgi filmifestival]]il hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina.
Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu<ref>[http://www.riik.ee/lennartmeri/index.php?id=30825 Perekond Meri avaldus], 15. märts 2006</ref> 14. märtsil [[2006]] ja on maetud [[Metsakalmistu]]le.<ref>[http://www.epl.ee/uudised/408880 Presidendi kalm sai elegantse hauaplaadi], [[Eesti Päevaleht]], 23. november 2007</ref>
Juba varem, [[1963]]. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
==Haridus==
*Koolid [[Berliin]]is, [[Pariis]]is, [[Jaransk]]is ja [[Tallinn]]as
*1953 – Tartu Riikliku Ülikooli diplom ''cum laude''; eriala: [[ajalugu]]
Reiside vahel
==Ametikohad==
[[Fail:Lennart Meri, Eesti president Raekoja platsil 99.jpg|pisi|Lennart Meri Raekoja platsil 1999. aastal]]
*1953–1955 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri kirjanduslik toimetaja
*[[Tartu Kunstikool]]i õppejõud
*[[1955]]–1961 [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude toimetaja
*1963–[[1968]] [[Tallinnfilm]]i stsenarist
*1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi toimetaja
*[[1985]]–[[1987]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] välissuhete sekretär
*1980. aastatel tegutses Eestimaa [[Rahvarinne|Rahvarinde]]s ja [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]is
*[[1988]]–[[1990]] [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] asutaja ja direktor
*[[1990]]–1992 Eesti Vabariigi [[välisminister]]
*1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi [[suursaadik]] [[Soome]]s
*1992–[[2001]] [[Eesti Vabariigi president]] kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).
*Eesti Vabariigi valitsuse esindaja [[Euroopa Konvent|Euroopa Konvendis]]
õlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.
==Raamatud==
*[[1951]] – "Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940–1945: võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal" (üliõpilastöö)
*[[1959]] – "[[Kobrade ja karakurtide jälgedes]]" (reisiraamat [[Kesk-Aasia]]st)
*[[1961]] – "[[Laevapoisid rohelisel ookeanil]]" (reisiraamat [[Siber]]ist)
*[[1964]] – "[[Tulemägede maale]]" (reisiraamat [[Kamtšatka]]st); 1968 tõlge saksa keelde (''Es zog uns nach Kamtschatka'', tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe); tõlge soome keelde (''Kamtšatka: Tulivuorten maa'', tõlkija [[Eva Lille]])
*[[1965]] – "Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon)" (ungarikeelne tõlge raamatutest "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ning "Laevapoisid rohelisel ookeanil", tõlkija [[Gábor Bereczki]])
*[[1974]] – "[[Virmaliste väraval]]" (reisiraamat [[Kaug-Põhi|Kaug-Põhjast]]); [[1977]] tõlge soome keelde (''Revontulten porteilla'', tõlkija Eva Lille); [[1982]] tõlge ungari keelde (''Az északi fény kapujaban'', tõlkija Gabor Bereczki); [[1986]] tõlge prantsuse keelde (''Dans le silence des glaces'', tõlkija (vene keelest) [[Dora Sanadzé]]); [[1988]] tõlge läti keelde (''Kavu vartos'', tõlkija [[Tamara Vilsone]])
*[[1976]] – "[[Hõbevalge]]"; tõlge soome keelde [[1983]] (''Hopeanvalkea: matke menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore'', tõlkija Eva Lille)
*1977 – "[[Lähenevad rannad]]" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
*[[1984]] – "[[Hõbevalgem]]"
*[[1989]] – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
*[[1995]] – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
*[[1996]] – "[[Presidendikõned]]" (2. trükk [[2005]])
*[[1999]] – "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" (saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned)
*[[2001]] – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
*[[2007]] – "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa.
*[[2008]] – "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). ISBN 9789949159239
Oodanud ül
===Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid===
*[[Alfred Kalm]]u pikk teekond koju. In: ''Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46''. Tallinn: Kunst, [[2002]].
*''Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas''. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, [[1993]].
*''Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999''. M. Merrick Yamamoto, [[1999]].
*''Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
*''Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa''. Berlin: Duncker & Humboldt, [[1999]].
kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.
===Eessõnad===
*[[Enn Oja]] (koostaja). ''The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide''. Eessõnad: Lennart Meri ja [[Paul-Eerik Rummo]]. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993.
*A. Betricau (koostaja). ''Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]''. Tallinn: Avita, 2001.
*[[Olev Subbi]] (koostaja) ''Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn''. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000.
*[[Rutt Hinrikus]] (koostaja). ''Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas''. Eessõna koos [[Rutt Hinrikus]]ega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003.
*Rutt Hinrikus (koostaja). ''Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s''. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003.
*[[Priit Vesilind]]. ''Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]''. Tallinn: Varrak, 2004.
*''ESTO 96 juht: Stckholm 4.-7.august 1996''. Eessõna koos [[Sven Hanson]]i ja [[Ingemar Ingevik]]uga. Stockholm, 1996.
*[[Toomas Hiio]] (koostaja). ''Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity''. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006.
*Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. ''Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid''. Tallinn: Varrak, 2000.
*[[Leo Õispuu]] (toimetaja). ''Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1''. Tallinn: [[Eesti Represseeritute Registri Büroo]], 2003.
*Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). ''Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1''. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996.
*Leo Õispuu (koostaja). ''Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2''. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998.
*[[Robert B. Reich]]. ''Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks''. Tallinn: Fontes, [[1997]].
*[[Viljar Peep]] (koostaja). ''Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos''. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997.
*[[Kalev Katus]] jt. ''Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia''. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999.
*[[Eeva Eek-Pajuste]] (koostaja). ''Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused''. Tallinn: Välisministeerium, 2003.
*[[Mart Orav]] ja [[Enn Nõu]] (koostajad ja toimetajad). ''Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
*Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. In: ''Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid''. Tallinn: Tänapäev, 2001.
Keskkonna
===Tõlked===
Lennart Meri tõlkis [[Erich Maria Remarque|Remarque'i]], [[Graham Greene]]'i, [[Vercors]]i, [[Pierre Boulle]]'i ja [[Aleksandr Solženitsõn]]it.
itse kasvas Eestis peagi üle laulvaks revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.
==Filmid==
Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta:
*[[1970]] – "[[Veelinnurahvas]]"
*1977 – "[[Linnutee tuuled]]"
*1986 – "[[Kaleva hääled]]"
*[[1989]] – "[[Toorumi pojad]]"
*[[1997]] – "[[Šamaan (film)|Šamaan]]"
Ei Eest
==Tunnustus==
[[Fail:Lennart Meri Euroopa kaarti taustal 02.jpg|pisi|Lennart Meri (2002)]]
* 1974 – [[Juhan Smuuli preemia]] raamatu "Virmaliste väraval" eest
* 1977 – Juhan Smuuli preemia raamatu "[[Hõbevalge]]" eest
* 1977 – [[New Yorgi filmifestival]]i hõbemedal filmi "[[Linnutee tuuled]]" eest
* [[1979]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
* [[1980]] – [[Nõukogude Eesti Filmifestival]]i preemia
* [[1982]] või 1983<ref>[https://www.ohtuleht.ee/193687 Lennart Meri elu lugu], Õhtuleht, 15. märts 2006</ref> – [[Soome Kirjanike Liit|Soome Kirjanike Liidu]] auliige
* [[1983]] – [[Rovaniemi Arctic Center]]i arhitektuurikonkursi eripreemia koos [[Ain Padrik]]u ja [[Vilen Künnapu]]ga
* 1985 – [[Eesti NSV riiklik preemia]] raamatute "[[Hõbevalge]]" ja "[[Hõbevalgem]]" eest
* 1986 – [[Nõukogude Eesti Filmifestival]]i preemia
* 1986 – [[Helsingi Ülikool]]i [[audoktor]]
* [[1988]] – [[Karl Ernst von Baeri medal]]
* [[1989]] – [[Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia]] kirjavahetajaliige
* [[1994]] – [[Pressivaenlane]]
* [[1995]] – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* [[1996]] – [[Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind]] 1996
* 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
* 1997 – [[Crans Montana foorum]]i suur aastaauhind
* [[1998]] – Aasta eurooplane ([[Prantsusmaa]] nädalaleht [[La Vie]])
* 1998 – [[Krakówi Ülikool]]i hõbemedal
* 1998 – [[Pressisõber]]
* [[1999]] – [[Lapi ülikool]]i audoktor
* 1999 – [[Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind]]
* 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
* 1999 – Pressivaenlane
* 1999 – valiti [[20. sajandi sada suurkuju|Eesti 20. sajandi saja suurkuju]] hulka
* [[2000]]{{lisa viide}} – [[Saint Olafi Kolledž]]i (inglise ''St. Olaf College'') (USA) audoktor<ref>https://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/89-estonianlife-eestielu/kultuur/haridus/2911-eesti-president-sai-st-olafi-kolledzi-audoktoriks (vaadatud 13.08.2019)</ref>
* 2000 – [[Turu Ülikool]]i audoktor
* 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
* [[2001]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige
* 2001 – [[Skytte medal]]
* 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, [[Šveits]])
* 2003 – [[Maarja medal]]
* 2004 – [[Surrey Ülikool]]i audoktor
* 2004 – [[F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind]]
* 2006 – [[Tallinna vapimärk]]
ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse režiimi vahel.
===Aumärgid===
*[[Jordaania]] Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
*[[Taani]] Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
*[[Soome]] Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
*[[Rootsi]] Serafimi ordeni kett 1995
*[[Mehhiko]] Asteegi Kotka orden 1995
* Eesti [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] 1995
*[[Läti]] [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga 1996
*[[Ungari]] Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
*[[Sloveenia]] Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997
*[[Itaalia]] Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
*[[Leedu]] Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997
*[[Poola]] Vabariigi [[Valge Kotka orden]] 1998
*[[Island]]i Vabariigi Hauka teenetemärk 1998
*[[Norra]] Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
*[[Kreeka]] Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999
*[[Saksamaa]] Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000
*[[Malta]] Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001
*Prantsuse Auleegioni suurrist 2001
* Eesti [[Riigivapi I klassi teenetemärk]] 2006
* Eesti [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] 2008 (postuumselt)
Väli
===Mälestuse jäädvustamine===
[[File:Lennart Meri grafiti Tartus.jpg|thumb|Lennart Merit kujutav grafiti Tartus Sõpruse silla all]]
*2007. aastast korraldab [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]] igal aastal rahvusvahelist [[Lennart Meri konverents]]i, mis keskendub Euroopa julgeolekule.
*2008. aastast annavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja [[Lennart Meri teadustöö auhind]]a.
*[[29. märts]]il [[2009]] nimetati Tallinna Lennujaam ümber [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]aks.
*[[28. märts]]il [[2014]] avati [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viimsi Püha Jaakobi kirik]]us Lennart Meri mälestusbareljeef.
*[[2017]]. aastal viis [[Kaitseliit]] [[Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam|Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaam]]a reisiterminali Lennart Meri ametiauto Mercedes-Benzi 1992. aasta [[must]]avärvilise mudeli.<ref name=":0" />
inistrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis.
===Liikmesus===
*Eesti Kirjanike Liidu liige 1963
*Eesti Kinoliidu liige [[1966]]
*[[Kalevala Selts]]i (Soome) välisliige [[1975]]
*[[Soome Kirjanduse Selts]]i kirjavahetajaliige 1976
*[[Soome-Ugri Selts]]i kirjavahetajaliige 1977
*Soome Kirjanike Liidu auliige 1982
*[[Eesti PEN-klubi]] liige 1989
*Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige [[1993]]
*Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
*Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997
*Soome Kodukandi Liidu auliige 1999
Pä
==Isiklikku==
Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa [[Regina Meri]] (neiuna Ojavere, sündinud [[1932]]) emigreerus [[1987]] [[Kanada]]sse ning naasis Eestisse [[2003]]. aastal. Nende pojad on [[Mart Meri]] ([[1959]]) ja [[Kristjan Meri]] (1966).
st lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992–10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Teine abikaasa [[Helle Meri]] (neiuna Pihlak, sündinud [[1949]]) töötas aastani 1992 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).
L
[[Hindrek Meri|Hindrek-Peeter Meri]] ([[1934]]–[[2009]]) oli Lennart Meri noorem vend.
nart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks.
==Vaata ka==
*[[1992. aasta Eesti presidendivalimised]]
*[[1996. aasta Eesti presidendivalimised]]
*[[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]]
==Viited==
{{viited}}
==Ametikohad==
==Raamatud Lennart Meri kohta==
*[[1953]]–1955 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri kirjandusalajuhataja
* "Eesti maailmas 21. sajandi künnisel: Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumik", Tartus, 27. märtsil 1999''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
*[[1955]]–1961 [[Eesti Raadio]]s [[kuuldemäng]]ude produtsent
* [[Andreas Oplatka]]. "Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga". Järelsõna Lennart Merilt. Tartu: Ilmamaa, [[2000]]. Teine trükk 2001. [[Leo Metsar]]i tõlge raamatust: "Lennart Meri : ein Leben für Estland : Dialog mit dem Präsidenten". Tõlge soome keelde [[2007]]: "Lennart Meri: Virolle eletty elämä". Tõlkija: [[Jouko Vanhanen]].
*[[1963]]–[[1971]] [[Tallinfilm]]is
* Krõõt Liivak (koostaja). "Lennart Meri: personaalnimestik". Tallinn: Eesti Rahvusraamtukogu, 1991.
*[[1985]]–[[1987]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] välissuhete sekretär
* "Lennart Meri. Riigimees : [1929–2006 : Eesti Päevalehe lisaväljaanne]". Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006.
*[[1986]]–[[1988]]
* [[Tarmo Vahter]] ja [[Pekka Erelt]] (koostajad). "Meie Lennart". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996. Teine trükk: 1999.
*[[1988]] [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] direktor
* [[Epp Alatalu]]. "Presidendi pildiraamat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
*[[1990]]–1992 Eesti Vabariigi [[välisminister]]
* [[Mare Kurvet]] (koostaja). "President Lennart Meri [Elektrooniline teavik]: bibliograafia: juuli 1992 – september 2001". Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001.
*[[1992]] aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi [[suursaadik]] [[Soome]]s
* [[Aet Härmaorg]]. "Presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli representatsioon Eesti ja Soome trükimeedias riigivisiitide kajastamisel Soome : bakalaureusetöö". Tartu, 2005.
*1992–[[2001]] [[Eesti Vabariigi president]]
* [[Virkko Lepassalu]]. "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest". Tallinn, 2005.
*Eesti Vabariigi valitsuse esindaja [[Euroopa Konvent|Euroopa Konvendis]]
* "Tema Kõrgeaususe Eesti Vabariigi presidendi ja proua Lennart Meri riigivisiit Soome 16.–18. mai 1995 : visiidi kajastusi Soome trükiajakirjanduses 11.–19. mai 1995". Helsingi: Eesti Suursaatkond Helsingis, 1995.
* [[Kulle Raig]]. "Vikerkaare värvid: Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi". Tallinn: Varrak, 2003. Tõlgitud soome keelest, originaalpealkiri: "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä ystävien silmin"
* [[Tiit Pruuli]] (koostaja). "Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder." Tallinn: Varrak, 2009.
* [[Tarmo Vahter]]. "Lennart Meri: Kolmat põlve poliitik". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
* [[Henn Põlluaas]]. "Lennart Meri : vabaduse valus valgus". Tallinn: Kunst, 2011.
==Tunnustused==
==Artikleid Lennart Meri kohta==
*[[1974]] [[Juhan Smuuli preemia]]
* [[Tiina Kaalep]], [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C3EEE591E66D715CC22570AD002DA616 Lennart Meri: Kuuldused minu surmast on liialdatud] – Eesti Ekspress, 2. november 2005
*[[1977]] Juhan Smuuli preemia
* [[Tiit Pruuli]]. [http://www.postimees.ee/?id=99986 Lennart Meri kui Pytheas] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1979]] [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
* [[Urmas Sutrop]]. [http://www.postimees.ee/?id=99998 Hõbevalge radadel] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[New Yorgi filmifestival]]i hõbemedal filmi ''[[Linnutee tuuled]]'' eest
* [[Argo Ideon]]. [http://www.postimees.ee/?id=99999 Meride 105 aastat poliitikas] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1982]] [[Soome Kirjanike Liit|Soome Kirjanike Liidu]] auliige
* [[Regina Meri]]. [http://www.postimees.ee/?id=99991 ... Sest mõte ühisest teekonnast ei kao...] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1986]] [[Helsingi Ülikool]]i [[audoktor]]
* [[Teet Kallas]]. [http://www.postimees.ee/?id=99988 Lennart – siis veel ainult kirjanik] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1989]] [[Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige]]
* [http://www.postimees.ee/?id=99987 Argo Ideon: teel inimesest ja poliitikust müüdiks] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1996]] [[Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind]] 1996
* [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/?id=99990 Mõnede komeetide hingeelust] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1998]] Aasta eurooplane ([[Prantsusmaa]] nädalaleht [[La Vie]])
* [http://www.postimees.ee/?id=99994 Inimene, kes tahtis teada saada] Postimees.ee, 28. märts 2009
*[[1999]] [[Lapi ülikool]]i audoktor
* [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=100033 Meri sünniaastapäeva tähistatakse kõikjal Eestis] Postimees.ee, 28. märts 2009
*1999 [[Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind]]
* [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464238 Lennartmeriaana täienes Meri juubeliks albumi ja pooliku elulooga] EPL.ee, 3. aprill 2009
* [[Ingmar Muusikus]]. [http://www.ekspress.ee/2009/09/26/varia/45291-meie-fotograafide-parimad-sahvatused-vol-1-lennart-ja-luftwaffe-havitajad Meie fotograafide parimad sähvatused vol 1: Lennart ja Luftwaffe hävitajad] – Eesti Ekspress, 26. september 2009
* Matti Niiranen [http://uudised.err.ee/index.php?06261280 "Lennart Meri, must Volga ja esimesed vabad valimised"] ERR, 15.09.2012
* Piret Kooli [http://epl.delfi.ee/news/lp/regina-meri-jah-ma-olin-meie-abielus-uksi.d?id=68627041 "Regina Meri: jah, ma olin meie abielus üksi"] EPL, 10. mai 2014 (intervjuu Lennart Meri esimese naise, arst Regina Meriga)
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk 19.
* Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/rein-taagepera-lennart-meri-puudis-naidata-end-rohkem-rahva-presidendina-kui-ta-oli?id=74086259 Rein Taagepera: Lennart Meri püüdis näidata end rohkem rahva presidendina, kui ta oli] EPL, 1. aprill 2016
* [[Kaarel Piirimäe]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv-2016/Horisont-5-2016.pdf "Lennart Meri ja isiku roll ajaloos"] Horisont, 5/2016. Lk 10–11
== Välislingid Isiklikku==
{{Commons|Lennart Meri}}
{{Vikitsitaat}}
*[http://www.nlib.ee/html/docs/meri_bibliograafia.pdf Lennart Meri bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis]
*[http://www.riik.ee/lennartmeri/ Kaastunderaamat]
*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/14e/ Intervjuu proua Helle Meriga]
*[http://www.postimees.ee/191203/lisad/arter/121648.php Intervjuu Regina Meriga]
*[http://vp1992-2001.vpk.ee/ Eesti Vabariigi President 1992–2001]
*[http://www.president.ee/est/ametitegevus/eesti_riigipead.html Eesti riigipead]
* {{ISIK|2237}}
* [https://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/saated/838d44e0-fca8-4118-bf62-dcc9fa222336 Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand (Eesti 2009)]. [[ERR]]
Lennart Meri on teist korda abielus. Ta abikaasa [[Helle Meri]] (sündinud [[1949]]) töötas aastani [[1992]] [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]] näitlejana.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arnold Green]] | nimi=[[Eesti NSV välisminister]] | aeg=[[1990]]–[[1992]] | järgnev=[[Jaan Manitski]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heinrich Mark]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small> | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1992]]–[[2001]] | järgnev=[[Arnold Rüütel]]}}
{{lõpp}}
Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris [[1987]] [[Kanada]]sse.
{{Lennart Meri}}
{{Eestipresident}}
Lennart Meril on kolm last ja neli lapselast: pojad [[Mart Meri|Mart]] (sündinud [[1959]]) ja Kristjan (sündinud [[1966]]) ning tütar Tuule (sündinud [[1985]]).
{{Eesti VM}}
[[Hindrek Meri]] on Lennart Mere vanem vend.
== Välislingid ==
[[http://news.hot.ee/vaata_uudis.php?id=121648 Intervjuu Regina Meriga]
{{JÄRJESTA:Meri, Lennart}}
[[Kategooria:Eesti välisministrid]]
[[Kategooria:Lennart Meri| ]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Helsingi Ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Aasta kodanikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]
| 