Johannes Kangro: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

Sõja alguses oli ta [[Metsavennad|metsa­vend]], seejärel astus [[Omakaitse|Omakaitsesse]], teenis [[Piirivalve|Piirivalves]] ja lõpuks teenis Eesti 20. Diviisis, kus osales sõjas alates [[Sinimäed|Sinimägedest]] kuni Saksamaani ja sai ka rindel haavata. Sõja lõppedes koduteel sattus ta koos paljude teistega tšehhide kätte, kus huk­kus palju kaaslasi. Kangrol õnnestus küll sealt eluga pääseda, kuid edasi järgnesid vangilaagriaastad. Algul Saksamaal ning hiljem Venemaal [[Vorkuta]] koonduslaagri söekaevanduses, kust vabanes 1946. aastal. Alates 1949. aastast sai temast [[Maidla (Lüganuse)|Maidla]] kolhoosi<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.virumaa.ee/2002/07/ve-kangro-johannes-kodu-uurija-2/|pealkiri=VE: Kangro, Johannes – kodu-uurija|väljaanne=|aeg=21. juuli 2002|vaadatud=}}</ref> raamatupidaja ja sporditöö organisaator. Temast kujunes [[Kiviõli]] ümbruse spordielu hing ja spordiühingu "[[Jõud (spordiselts)|Jõud]]" spordielu korraldaja. Ta oli ka spordiühingu "Jõud" auliige. Ta andis koos hilisema Tallinna linnapea [[Ivar Kallion|Ivar Kallioniga]] välja satiirilehte "Nõges"<ref>Pikker 1991 nr 1 - "Ajast aega - Huumor minu elus", Ivar Kallion, lk 14</ref>, juhendas Kiviõli Pio­neeride Maja kunstiringi ja õpetas Maidla lastele joonistamist. Samuti oli ta suur [[Eksliibris|eksliibriste]] huviline, tema alga­tusel asutati 1976. aastal Kohtla-Järve Eks­liibrise Klubi.