Kasutaja:Maavesi/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maavesi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Maavesi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{Mall:Sõjaline konflikt
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2020}}
|konflikt = Prantsusmaa lahing
{{Sõjaväelane
|osa = [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerinde lahingutest]]
| Taustavärv = #EEDD82
|pilt = File:Battle of France collage.jpg
| Nimi = Erhard Milch
|pildiallkiri = Kellaosuti suunas ülevalt vasakult:
| Pilt = Erhard Milch.jpg
*Saksa [[Panzer IV]] tankid sõitmas läbi linna [[Prantsusmaa]]l
| Pildisuurus =
*Saksa sõdurid marsivad mööda [[Arc de Triomphe]]st pärast Pariisi okupeerimist, 14. juunil 1940.
| Pildi info = Milch märtsis 1942
|*Kolonn SünniaegPrantsuse [[Renault R35]] =tanke [[30. märtsSedan]]is, [[1892Ardennid]]es
|aeg = 10. mai - 25. juuni 1940 (46 päeva)
| Sünnikoht = [[Wilhelmshaven]], [[Saksa keisririik]]
| Surmaaeg koht = [[25. jaanuarMadalmaad]], [[1972Prantsusmaa]]
|tulemus = Saksamaa võit
| Surmakoht = [[Düsseldorf]], [[Lääne-Saksamaa]]
|ala = Prantsusmaa läheb osaliselt Saksa ja Itaalia sõjajõudude okupatsiooni alla.
| Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|20px]] [[Saksa keisririik]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|border|20px]] [[Weimari vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Kolmas Riik|Kolmas Reich]]
|osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br />[[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|27px]]
| Teenistused = [[Luftwaffe]]
|osaline2 = {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liit]]
| Teenistusaeg = 1910-1922
|väejuht1 = {{Lihtloend|
1933-1945
* [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Erich von Manstein]]
| Auaste = ''[[Kindralfeldmarssal]]''
* [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Günther von Kluge]]
| Juhitud üksused= [[Jägerstab]]
* [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Hermann Hoth]]
| Sõjad/lahingud =
* [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Werner Kempf]]
[[Esimene maailmasõda]]
* [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Walter Model]]
----
[[Teine maailmasõda]]
* [[Inglismaa lahing]]
* [[Operatsioon Weserübung]]
| Autasud = [[Raudristi Rüütlirist]]
}}
|väejuht2 = {{Lihtloend|
 
* {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Georgi Žukov]]
'''Erhard Milch''' ([[30. märts]] [[1892]] - [[25. jaanuar]] [[1972]]) oli Saksamaa kindralfeldmarssal, kes juhtis Luftwaffet üles ehitamist seoses Natsi-Saksamaa relvastumisega I maailmasõja järel. Teise maailmasõja ajal juhtis ta lennukite tootmist. Ta mõisteti süüdi sõjakuritegudes 1947. aastal ning talle mõisteti eluaegne vangistus; ta vabastati 1954. aastal.
* {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Konstantin Rokossovski]]
 
* {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nikolai Vatutin]]
==Lapsepõlv==
* {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Ivan Konev]]
 
Milch sündis [[Wilhelmshaven]]is, Saksa keiserlikus mereväes teeninud juudi proviisori Anton Milchi ja Clara Milchi (neiuna Vetter) pojana. [[Gestapo]] uuris hiljem Milchi tema päritolu tõttu. 1935. aastal hakkasid levima kuuldused, et tema isa oli juut. Gestapo alustas uurimist, mille peatas Göring, kes esitas Milchi ema kinnituse, et tema tõeline isa oli onu Karl Brauer. Seejärel väljastati Milchile [[Saksa veretunnistus]]. See tähendaks, et tema ema Clara tunnistas mitte ainult abielurikkumist, vaid ka intsesti. [[David Irving]] oma raamatus "Luftwaffe tõus ja langus. Kindralfeldmarssal Erhard Milchi elu." kirjutab et Milch palus tal mitte paljastada tõde tema põlvnemise kohta. Ehkki Irving väidab, et tegemist polnud Anton Milchiga ja ta keskendub oma 1906. aastal surnud rikkale onule Karl Brauerile, ta seda siiski ei nimeta Brauerit tema isana. Kindralfeldmarssali päeviku ja paberitega tutvunud Irving ütleb, et kuulujutud algasid 1933. aasta sügisel ning Erhard sai isiklikult Anton Milchi allkirjastatud avalduse, et ta pole Clara laste isa. Veel ütleb Irving, et Clara Milch kirjutas juba oma pojale Fritz Herrmannile 1933. aasta märtsis, selgitades tema abielu asjaolusid, ning et Göring oli algatanud oma uurimise, mille käigus tuvastati tema tegelik isa. Milchi küsitleti uuesti tema väidetava juudisoost isa ja Göringi rolli üle selles küsimuses Robert H. Jacksoni poolt [[Nürnberg]]is 1946. aastal.
 
 
==Esimene maailmasõda ja sõdadevaheline karjäär==
 
Milch värvati 1910. aastal Saksa armee koosseisu, kus ta tõusis leitnandi auastmele ja juhtis I maailmasõja puhkemisel Ida-Preisimaal suurtükiväeüksust. Ta võitles Keiserliku Venemaa vastu Deime'i jõel septembris 1914 ja hiljem Angerapi liinil veebruaris 1915. Juulis 1915 viidi ta üle Luftstreitkräfte'i (keiserlikku õhuväkke) ja koolitati õhuvaatlejaks Läänerindele, võideldes Somme'il 1916 ja hiljem Flandrias 1917. Pärast kompaniiülemana tegutsemist 1918. aasta kevadel ja suvel kaevikutes, ülendati ta sõjalõpupäevil kapteniks ja määrati juhtima hävitajagruppi, [[Jagdgruppe 6]], kuigi ta polnud kunagi piloodiks õppinud ega kunagi lennanud.
 
Milch lahkus 1920. aastal sõjaväest, et tsiviillennunduses karjääri teha. Koos endise kolleegiga sõjaväest tegi Milch Danzigis väikese lennufirma Lloyd Luftdiensti nime all. Lennufirma lendas Danzigi ja Balti riikide vahel. 1923. aastal sai Milch selle ettevõtte tegevdirektoriks. Edasi läks Milch tööle konkureeriva Junkers Luftverkehri juurde, kus Milch määrati 1925. aastal tegevdirektoriks. 1926. aastal nimetati Milch vastloodud lennufirma [[Deutsche Luft Hansa]] tegevdirektoriks (üks kolmest). Milch liitus natsiparteiga 1. aprillil 1929, kuid tema kuulumist ametlikult ei tunnustatud alles märtsis 1933, kuna Hitler pidas poliitilistel põhjustel selle varjamist kasulikuks.
 
[[File:Field-marshal Erhard Milch.jpg|thumb|Milch koos [[Wolfram von Richthofen]]iga 1940. aastal]]
1933 asus Milch äsja moodustatud Reichi lennundusministeeriumi (RLM) riigisekretäriks, vastates otse Hermann Göringule. Selle ülesande täitmisel oli ta abiks Natsi-Saksamaa õhujõudude Luftwaffe asutamisel. Milch vastutas relvastuse tootmise eest, ehkki Ernst Udet tegi peagi paljud otsused sõjalennukite lepingute kohta. Milch kasutas oma positsiooni kiiresti isiklike tulemuste arveldamiseks teiste lennundustööstuse isiksustega, kelle hulka kuulusid Hugo Junkers ja Willy Messerschmitt. Täpsemalt keelas Milch Messerschmittil esitada projekti Luftwaffe uue hävituslennuki konkursil. Messerschmitt edestas Milchit, hoides keelust mööda ja esitades edukalt kavandi. Messerschmitti kavandatud Bayerische Flugzeugwerke ettevõtte kanne Bf 109 osutus võitjaks. Messerschmitt säilitas Saksamaa lennukitööstuses oma juhtiva positsiooni kuni Me 210 lennuki rikkeni. Isegi pärast seda Milch liidrina teda ei käsutanud, vaid pani ta madalamasse olukorda.
 
1935. aastal hakkasid kahtlused Erhard Milchi etnilise päritolu suhtes levima kuulujutud, et tema isa Anton Milch oli juut. Gestapo alustas uurimist, kuid selle peatas Göring, kes sundis Erhardi ema allkirjastama dokumenti, et Anton ei olnud Erhardi ja tema vendade tõeline isa, vaid onu Karl Brauer. Need sündmused ja "Saksa vere tunnistuse" hilisem pikendamine olid Göringi avalduse "Ma otsustan, kes on õhujõudude juut" taust. Paljud usuvad siiski, et ta tsiteeris vaid Viini endist linnapead Karl Luegerit.
 
 
==Teine maailmasõda==
[[File:Bundesarchiv Bild 183-1997-0923-500, Albert Speer und Erhard Milch.jpg|thumb|[[Albert Speer]] (ees) ja Erhard Milch (taga) visiidil relvatehases.]]
Teise maailmasõja puhkedes juhtis Milch, nüüd kindrali auastmes, Norras [[Operatsioon Weserübung]]i ajal Luftflotte 5. Pärast Prantsusmaa okupeerimist ülendati Milch 1940. aasta kindralfeldmarssaliks ning anti õhuväe kindralinspektori ametikoht, Milch hakkas vastutama lennukite tootmise eest. Milch tühistas ebaefektiivsete ja ohtlikke [[Me 210]] ja [[He 177]] tootmise ning viis nad uuesti arendusse. Tema juhtimisel keskendus lennukitootmine testitud ja proovitud mudelite masstootmisele. Tootmistase kahekordistus 1943. aasta suvel võrreldes talvega 1941–1942. [[Adam Tooze]] kommenteerib: "Esimest korda suutis Saksamaa lennukitööstus saavutada märkimisväärse mastaabisäästu. Luftwaffesse aastatel 1940–41 pumbatud ressursid olid nüüd koondatud masstootmisesse." Selliseks masstootmiseks tegid relvastusministeerium ja lennutööstus koostööd SS-ga koonduslaagritest tööjõu hankimiseks. Milchi sidemete tõttu SS-is oli Luftwaffel eelis tööjõu saamisel. Kvantiteedi suurendamiseks tõi Milch ohvriks kvaliteedi, eriti Bf 109 puhul. Kui USA õhujõud õhulahingus Luftwaffe hävitajatega kohtusid, näihti Milchi otsuste maksumust. Eriti probleemne oli Bf 109 G, mille juhitavus oli nii halb, et sellest sai Tooze sõnade kohaselt, "peaaegu, et surmalõks".
 
Sagedased ja sageli vastuolulised vajaduste muutused viisid arvukate muudatusteni lennukite spetsifikatsioonides ja konstruktsioonides, nii et sellised tootjad nagu Messerschmitt ei suutnud täielikult keskenduda mõnele lennukitüübile ja mis kõige tähtsam - masstoodangule. Sakslased ei suutnud oma tehaseid sõjaajale vastavalt tööle saada, tehased töötasid ainult kaheksa tundi päevas ja naisi tehasesse lisatööjõuks ei lubatud. Saksamaa II maailmasõja aegne lennukitoodang ei tõusnud nii järsult kui liitlaste toodang, eriti Nõukogude Liidu toodang, mis ületas Saksamaa oma 1942. ja 1943. aastal.
[[File:Bundesarchiv Bild 183-H28426, A. Speer, E. Milch, W. Messerschmitt.jpg|thumb|right|Milch (keskel) koos relvastusminister [[Albert Speer]]i (vasakul) ja lennukitootja [[Willy Messerschmitt]]iga (paremal)]]
10. augustil 1943 teatas Milch Saksamaa raskepommitajate võimekuse puudusest, et korraldada õhurünnakuid Suurbritannia vastu. Ta kinnitas, et [[Arado Flugzeugwerke]] on [[Heinkel He 177]]B uue mootoriga raskepommitaja alltöövõtja. Ainult kolm lennukõlblikku prototüüpi valmis 1944. aasta alguseks. Alates 1944. aasta märtsist kontrollis Milch koos [[Albert Speer]]iga valitsuse loodud [[Jägerstab]]i, mille eesmärk oli suurendada hävituslennukite tootmist viies osaliselt tootmisrajatised maa alla. Koostöös SS-iga oli neil orjatööjõu ekspluateerimisel Saksamaa hüvanguks märkimisväärne roll.
 
1944. aastal toetas Milch propagandaministrit [[Joseph Goebbels]]it ja Reichsführer-SS-i [[Heinrich Himmler]]it, püüdes veenda [[Adolf Hitler]]it eemaldama [[Hermann Göring]]ut Luftwaffe juhi kohalt. Kui Hitler keeldus, maksis Göring kätte, sundides Milchi oma positsioonilt lahkuma. Ülejäänud sõja töötas ta Albert Speeri alluvuses.
 
Pärast Hitleri enesetappu üritas Milch Saksamaalt põgeneda, kuid 4. mail 1945 pidasid liitlaste väed ta Läänemere rannikul kinni. Kinnipidamisel loovutas ta oma marssalikepi [[Suurbritannia]] [[brigadir]]ile [[Derek Mills-Roberts]]ile, kes oli vihane ja šokeeritud julmustest, mida ta oli näinud [[Bergen-Belseni koonduslaagri]] vabastamisel, et ta lõi mitme hoobiga marssalikepi vastu Milchi pead pooleks ning jätkas Milchi peksmist šampanjapudeliga. Sellest juhtumist jäid Milchile mitu muljutist ja koljumurd.
 
 
==Protsess ja süüdistus Nürnbergis==
[[File:Erhard-Milch-(left)-2.jpg|thumb|Erhard Milch, näoga kaamera poole, kohtub oma vennaga, Dr. Werner Milchiga, Nürnbergi protsessi ajal]]
Liitlased kavatsesid Milchi tuua Nürnbergi protsessi tunnistajaks, kuid pärast seda, kui nägid kohtualuste kinnipidamise tingimusi, muutis ta meelt ja keeldus koostööst. Seejärel mõisteti tema üle Nürnbergis asuvas Ameerika Ühendriikide sõjatribunalis 1947. aastal sõjakurjategijana kohust. Ta mõisteti süüdi ja talle määrati eluaegne vangistus Landsbergi vanglas. 1951. aastal vähendati tema karistust 15 aastale, kuid juba juunis 1954 Milch vabastati vanglast. Ülejäänud elu elas ta [[Düsseldorf]]is, kus ta suri 1972. aastal.
 
==Autasud==
Raudristi rüütlirist 4. mail 1940 kindralkoloneli ja [[Luftlotte 5]] ülemana.
 
==Kirjandus==
* {{cite book |last=Angolia |first=John R. |year=1976 |title=For Führer and Fatherland: Military Awards of the Third Reich |publisher=R. James Bender |pp=351–7 |isbn=978-0912138145 |ref=harv }}
* {{cite book |last=Boog |first=Horst |authorlink=Horst Boog |year=1994 |title=Milch, Erhard |work=Neue Deutsche Biographie |volume=17 |pp=499–503 |language=de |url=http://www.deutsche-biographie.de/sfz63340.html#ndbcontent |ref=harv }}
*{{cite book|last=Buggeln|first=Marc|title=Slave Labor in Nazi Concentration Camps|year=2014|publisher=[[Oxford University Press]]|isbn=9780198707974|ref=harv}}
*{{cite book
|first1=Norman L. R.
|last1=Franks
|first2=Frank W.
|last2=Bailey
|first3=Russell
|last3=Guest
|title=Above the Lines: The Aces and Fighter Units of the German Air Service, Naval Air Service and Flanders Marine Corps, 1914–1918
|publisher=Grub Street
|location=London
|isbn=0948817739
|year=1993
|ref=harv
}}
|jõud1 = {{Lihtloend|
*{{cite book
* '''Operatsioon Tsitadell:'''
|last1=Griehl
* 780 900 sõdurit
|first1=Manfred
* 2928 tanki
|last2=Dressel
* 9966 kahurit ja miinipildujat
|first2=Joachim
<hr>
|title=Heinkel He 177-277-274
* '''Nõukogude vasturünnakufaas:'''
|year=1998
* 940 900 sõdurit
|publisher=Airlife Publishing
* 3253 tanki
|location=Shrewsbury, UK
* 9467 kahurit ja miinipilduja
|isbn=1-85310-364-0
* 2110 lennukit
|ref=harv
}}
|jõud2 = {{Lihtloend|
* '''Operatsioon Tsitadell:'''
1 910 361 sõdurit
* 5128 tanki<ref name="glantzhouse3"
* 25 013 kahurit ja miinipildujat
<hr>
* '''Nõukogude Liidu vasturünnakufaas:'''
* 2 500 000 sõdurit
7360 tanki
* 47 416 kahurit ja miinipildujat
* 2792–3549 lennukit
}}
|kaotused1 = {{Lihtloend|
* '''Operatsioon Tsitadell:'''
* 54 182 langenut
* 323 hävitatud tanki ja liikursuurtükki
* 159 lennukit
* u 500 kahurit
<hr>
* '''Kurski lahing:'''
* Umbes 198 000 teadmata kadunut, vigastatut ja langenut
* Hinnanguliselt 760 hävitatud tanki ja liikursuurtükki
* 681 lennukit (5–31 juuli)
}}
|kaotused2 = {{Lihtloend|
* '''Operatsioon Tsitadell:'''
* 177 847 langenut
* 1614 hävitatud tanki ja liikursuurtükki
* 459 lennukit
<hr>
* '''Kurski lahing:'''
* 254 470 langenut, vangivõetut või teadmata kadunut
* 608 833 haiget või haavatut
* 6064 hävitatud/kahjustatud tanki või liikursuurtükki
* 1626 lennukit
* 5244 kahurit
}}
* {{cite book |last=Rigg |first=Bryan Mark |authorlink=Bryan Mark Rigg |year=2002 |title=Hitler's Jewish Soldiers: The Untold Story of Nazi Racial Laws and Men of Jewish Descent in the German Military |location=Lawrence|publisher=[[University Press of Kansas]] |isbn=978-0700613588 |ref=harv }}
* {{Cite book
|last=Scherzer
|first=Veit
|year=2007
|title=Die Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives
|trans-title=The Knight's Cross Bearers 1939–1945 The Holders of the Knight's Cross of the Iron Cross 1939 by Army, Air Force, Navy, Waffen-SS, Volkssturm and Allied Forces with Germany According to the Documents of the Federal Archives
|language=German
|location=Jena, Germany
|publisher=Scherzers Militaer-Verlag
|isbn=978-3-938845-17-2
}}
 
{{KFMjaSA}}
 
{{DEFAULTSORT:Milch, Erhard}}
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]]