Redaktsioon: 29. september 2020, kell 21:47 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. september 2020, kell 21:48 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust →‎Elulugu Uuem muudatus →
10. rida: 1928. aasta suvel pärast [[Politseikool]]i lõpetamist asus K. Kirsimägi tööle [[kriminaalpolitsei]] assistendina [[Viljandi]]s, alates 1929 määrati ta abikomissariks [[Tartu]]s, alates 1932. aastast aga kriminaalkomissariks [[Valga]]sse. 25. juunil 1933 nimetati ta [[Poliitiline Politsei\|poliitilise politsei]] komissariks [[Pärnu]]s ja 1935. aasta aprillist kuni novembrini oli ta poliitilise politsei komissar [[Tartu]]s, sama aasta 16. novembril nimetati [[Politsei Peavalitsus]]e [[Poliitiline Politsei\|poliitilise politsei ~~inspektor~~]] [[poliitilise politsei inspektor\|inspektor]]iks<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1935/11/14/65 Poliitilise politsei uueks inspektoriks], Uus Eesti, nr. 58, 14 november 1935</ref>, 1938. aasta 19. maist<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/05/24/16 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 20.], Riigi Teataja, nr. 51, 24 mai 1938</ref> sai ta [[Siseministeerium]]i [[Politseitalitus]]e abidirektoriks. Konstantin Kirsimägi vahistati [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat\|nõukogude julgeolekuorganite]] poolt 23. juunil [[1940]] ja saadeti Moskvasse, kus [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium\|NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi]] otsusega [[23. juuni]]l [[1941]] mõisteti K. Kirsimägi süüdi "[[Eesti Vabadussõda\|relvastatud võitluse eest Eesti revolutsioonilise liikumisega]] ja [[Punaarmee]] vastu suunatud [[spionaaž]]i juhtimises" ning hukati mahalaskmise teel [[12. juuli]]l [[1941]].

Konstantin Kirsimägi: erinevus redaktsioonide vahel